Fondid on laiskadele investoritele

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 8. oktoober 2014 kell 12:18
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondid on laiskadele investoritele
Investor Jaak Roosare (keskel) osales Paides toimunud Arvamusfestivalil investeerimisteemalises vestlusringis. Tema kõrval on Jüri Mõis (vasakul) ja Andres Viisemann.Foto: Andres Haabu
Kui väikeinvestor Jaak Roosaare on seisukohal, et pankade pakutavaid investeerimisfonde täidavad eeskätt investorite laiskus ja rumalus, siis pankade eksperdid peavad omi fonde ideaalseks valikuks.
Fondide kaudu investeerimise miinusedTeenustasud on kõrged.Võtame näiteks LHV fondi maailma aktsiad. Aktsiate ostmisel teenustasu puudub, kuid aastane valitsemistasu on 2% ja osaku tagasivõtmistasu 1%. Kui võtta arvesse, et näiteks S&P 500 viimase kümne aasta keskmine aastatootlus, siis 2% sellest maksta teenustasuks tundub maanterööv.Fondi-fondi-fondifond.Kui uurida fondide sisemust lähemalt, siis sageli selgub, et fond koosneb omakorda fondidest (mis samuti valitsemistasu küsivad). Süvitsi minnes võib leida ka kolmanda tasandi ehk nö fondi-fondi-fondifondi.Huvide konflikt.Vahel on fondihalduritel huvi investeerimisfondi "peita" erinevaid kahtlaseid instrumente, mis emapangale kätte jäänud.Ostavad tipus, müüvad põhjas.Fond ostab aktsiaid siis, kui fondi tuleb uut raha sisse ja müüb siis kui see raha välja võetakse. Küllaldaselt akadeemilisi uuringuid on tõestanud, et investorid panevad turuajastamisega puusse - ostavad tipus ja müüvad põhjas. Kui piisavalt suur hulk fondiinvestoreid nii teevad, siis ei jää ka fondil muud üle. Heaks näiteks on siin kõik Balti turgudel toimetanud fondid, kes 2007. ostsid turu ülesse ja 2008-2009. aastal aktsiad mutta tampisid.Kukuvad koos üldise turuga.Üldiselt on tänapäeval kõik väärtpaberiturud omavahel niipalju seotud, et hajutamine erilist efekti ei anna. Kui ikkagi turud kukuvad, langevad samamoodi ka investeerimisfondid. Ainult, et nad küsivad selle eest ka haldustasu. Rääkimata asjaolust, et valdav enamus fondidest ei suuda turuindekseid lüüa.Fondijuhid ei vastuta.Mis juhtub, kui fondijuhi valede otsuste tõttu fond oluliselt kukub? Ilmselt saab fondijuht kinga, lahkumisboonuse ja läheb järgmisesse panka tööle. Investoritele raha ei tagastata. Keegi ei ole sinu rahast rohkem huvitatud kui sa ise!Fonde pannakse kinni.See, mis juhtus SEB Geneerilise Farma fondiga, pole ei esimene ega viimane kord. Fondid, mis on kehvapoolse tootlusega või mis ei suuda piisavalt varasid kaasata, pannakse kinni. Investoril puudub valikuvõimalus ja lootus, et kunagi pöörduvad hinnad taas tõusule.Rahas istumise eest tuleb ikkagi maksta.Kuidas sulle investorina meeldiks hoius, mille eest sa pead aastas 2% intressi peale maksma. Umbes täpselt selline toode on investeerimisfond, mis istub rahas. Seega on loogiline, et fondijuhil erilist võimalust pikalt rahas istuda ei ole.Aktsiaturul on väikestel eelis.Mida suuremad fondid, seda väiksem on nende manööverdamisruum. Oletame, et näiteks 100 miljoni euro mahuga fondijuht avastab, et Tallinna Vesi on hea investeering. Et mingitki märki fondi tootlusele saavutada, peaks ta ostma sadu tuhandeid aktsiaid. Seda lihtsalt ei ole võimalik teha ilma, et hind oluliselt tõuseks.Allikas: Jaak Roosaare blogi
"Inimene on laisk, rumal ja ei hooli oma rahaasjadest eriti palju," kommenteeris Roosaare tõika, et tänini eelistavad paljud oma säästud paigutada pankade pakutavatesse investeerimisfondidesse. Tema hinnangul investeerib keskmine investor sektori ja regioonifondidesse puhtalt mineviku tootluse järgi ja seega ostab tipust ja müüb põhjast.Kui tahta aktsiaturgudele investeerida, on tänavu Äripäeva Investorite TOPi murdnud väikeinvestori hinnangul mõistlik oma varanatuke paigutada võimalikult laiapõhjalist indeksit järgivasse börsilkaubeldavasse fondi. Üks selline on näiteks Vanguard Total World Stock ETF (VT), mis sisaldab USA aktsiate kõrval ka teiste arenenud ja arenevate riikide ettevõtete osakuid.Paljulubavad indeksfondid. "Kui hakkad regioone või sektoreid valima a la Pärsia Lahe Fond, siis pead juba teemat jagama ja sellisel juhul on parem ise asju endale selgeks teha," leidis ta. "Kui investeerida aktiivselt juhitavatesse fondidesse, siis peab investor ikkagi kodutöö ära tegema, et leida üles õiged, turu tootlust ületavad fondid."Kel raha veidi rohkem, soovitab Roosaare investeerida pigem otse dividendiaktsiatesse või osta legendaarse investeerimisguru Warren Buffett investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsiaid, mis on ajalooliselt 500 USA suurettevõtet koondava S&P 500 aktsiaindeksit edestanud. Plussiks seegi, et erinevalt pankade pakutavatest fondidest ei tule maksta tasusid fondi juhtimise eest."Kui ikkagi fonde eelistada, siis ma pigem valiks indeksfonde, näiteks VOO (selle sümboli all kaupleb Vanguard S&P 500 ETF - toim)," resümeeris Roosaare. "Enamike inimeste jaoks on suurim investeering II sammas ja see on nagunii fonditootes."Oma finantsblogis toob "Rikkaks saamise õpiku" autor Roosaare pankade fondidesse investeerimise miinuspoolel muu hulgas välja veel ka selle, et mida suuremad on fondid, seda väiksem on nende manööverdamisruum, fondijuhtide vastutuskoorem on napp, teenustasud on kõrged ning et rahas istumise eest tuleb ikkagi maksta. Lisaks võib tekkida huvide konflikt, mil fondihaldurid võivad püüda investeerimisfondi peita "erinevaid kahtlaseid instrumente, mis emapangale kätte jäänud".
Fondide kaudu investeerimise plussid
Kõrgem pädevus ja parem juhtimine.
Soodsam hind.
Ei nõua teadmisi.
Suurem stabiilsus.
Säästad aega.
Parem ligipääs.
Uhkem tootlus.
Säilib vabadus.
Allikad: Ege Metsandi ja Vitali Antipov
Pangad on fondide usku. Seevastu Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi leidis, et tavainimese jaoks on fondidesse investeerimine põhimõtteliselt ainuke mõistlik valik."Seda soovitavad nii panga nõustajad kui ka ajakirjanduses ilmuvad artiklid, kuna investeerimine on keeruline tegevus ja sellega peavad tegelema asjatundjad," toonitas ta.Lisaks sellele polevat tema hinnangul inimestel aega, et töö kõrvalt igapäevaselt investeeringutega tegeleda. Fondidesse investeerimisel ei pea inimene palju enda investeeringuid jälgima - piisab sellest, kui üks kord aastas oma varade jaotuse üle vaatab ja taskaalustab, märkis ta.Kõigele lisaks on Metsandi kinnitusel viimasel ajal fondide populaarsus Eestis kasvanud. Põhjus on küll proosaline. Viimase viie aasta tootlused on olnud väga head ja just sellest pahatihti investeerimisotsuse tegemisel lähtutaksegi. Kuigi Metsandi sõnul pole selline tegumood soovitatud ja õige, on trend püsinud juba päris kaua.Aastatel 2006-2007 olid fondide investeeringud väga populaarsed, kuna kõik turud kasvasid ja fondide tootlused olid head. Käsikäes kriisi järel langusse sööstnud turgudega, vaibus ka inimeste huvi pangafondide vastu. Alates 2011. aastast, mil turud hakkasid taas jõuliselt ülesmäge rühkima ja fondide ajalooline tootlus paranes, leidsid need taas tee investorite portfelli.
Tasud pole krõbedad. Metsandi ei nõustunud levinud arusaamaga, mille järgi on fondide tasud liiga krõbedad ja ebaproportsionaalsed. "Oma nägemuse järgi investeerija peab saavutama erakordselt hea tootluse, et kõikide kuludega arvestades fondi tootlust üle lüüa," tõdes ta.Temaga sama meelt jäi Danske panga privaat- ja välispanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov, kelle hinnangul on Lääne-Euroopa investorist oluliselt väiksemat portfelli omavale keskmisele Eesti investorile tähtis eeskätt võimalus investeerida väiksemate summadega."Samuti on väiksemate summadega investeerijal oluline tehingutasude pool, kus börsitehingutega võivad kaasneda ebamõistlikult suured teenustasud võrreldes investeerimisfondidega ning lisanduvad veel igakuised hooldustasud," rääkis ta. "Fondide puhul väärtpaberikonto hooldustasu enamasti puudub."Antipov möönis, et investeerimisfondid kannatavad tihti investorite kriitika all, kuna fondijuhid ei selgita piisavalt palju oma juhtimisloogikat ja kompetentsi. "Fondijuhtide igakuistest kommentaaridest investoritele ei piisa. Peaks rohkem suhtlema investoritega seminaride ja muude ürituste vormis ning olema aktiivsem läbi meedia," leidis ta."Tihti ei ole klientide pahameel tingitud vale instrumendi valikust, vaid vale riskitaseme valikust, mille väljaselgitamine on otsene nõustajate roll ja kohustus."VÕRDLUSSuurem osa fonde jääb USA börsiindeksile alla(valik Eesti investeerimisfondide viie aasta keskmise tootlusi aasta baasil)
LHV Pärsia Lahe Fond 18,34%USA 500 tähtsamat ettevõtet sisaldav börsilkaubeldav fond S&P 500 ETF (IVV) 16,18%Nordea Global Stable Equity Fund 14,58%Nordea European Value Fund 14,27%Danske Global StockPicking Fund 11,19%SEB Aktiivne Fondifond 8,26%Swedbank Fondifond 100 7,21%Danske Compass 50 Fund 6,88%SEB Dünaamiline Fondifond 6,28%Swedbank Fondifond 60 5,38%LHV Maailma Aktsiad Fond 1,03%
Allikas: pankade koduleheküljed, Bloomberg
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum