Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viimsi hoiab magusat maatükki tunnelisuudmeks

    Planeerija Kaur Lass näitab, et see tühermaa Viimsis Muuga sadamat ja Milstrandi naftaterminale ühendava raudtee ääres on loodetavasti tulevikus Tallinna-Helsingi tunneli suudmeala.Foto: Eiko Kink

    Viimsi vald on hoidnud viimased kolm aastat ahvatlevat maatükki elamuehitusest vabana, et rajada sinna tulevikus Ülemistelt algav raudteetrass, mida mööda sõidab rong Tallinna-Helsingi tunneli suudmesse.

    Tallinna-Helsingi tunneli suue Viimsis

    Harju maakonna planeeringuga on tunneliala paika pandud Maardu, Pirita ja Viimsi ristumispunkti lähedale, Iru elektrijaama juurest mööda Saha-Loo teed sõites otse edasi Viimsi metsatukka Pärnamäe kalmistu taga

    Ligi kümnekilomeetrine raudteelõik kulgeb Ülemistelt Peterburi tee viadukti ja Saha-Loo tee kaudu, tunneli suue paikneb Muuga külas

    2011. aastal kehtestatud planeeringu järgi on keelatud ehitada ligi 60hektarisel maa-alal Viimsi vallas, kuhu on planeeritud raudteetrass ja tunnelisuue

    „Tunneli rajamine Tallinna ja Helsingi vahele on tegelikult kraadi jagu vähem utoopia, kui inimesed arvavad. Tunnelisuudme asukoht on välja valitud, maa tunnelini viiva raudteetrassi jaoks on tühjana hoitud ning konflikte hoonestusega on Viimsi vallas vägi vähe, raudteealale jääb vaid kuus-seitse elamut,“ selgitas Äripäevale Viimsis tulevasel raudtee- ja tunnelialal ringkäigu teinud tunnustatud planeerija ning piirkonna planeeringu projektijuht Kaur Lass.
    Sada meetrit tunneliteeni
    2011. aastal kehtestati Viimsi vallas Laiaküla, Äigrumäe ja Metsakasti küla üldplaneering, kuhu märgiti ala, mis tuleb ehitusest tühjaks jätta – seal hakkab loodetavasti sõitma tulevikus rong, mis suundub Tallinna ja Helsingit ühendavasse tunnelisse. Lähimad eramud oleksid raudteest ligi 150 meetri kaugusel. Praegu on tühjana hoitud ala võsastuv mets, kuhu on ka omajagu prügi veetud. Lassi sõnul on teletornist õiges suunas vaadates näha selgelt suurt rohelist laiku keset eramajade piirkonda.
    Kuni 2008. aastani hoiti Lassi sõnul veel suuremat maa-ala kinni, kuid elanike pahameelest –  miks hoitakse maad kinni, kui tunnel on nii ebatõenäoline? –   telliti uuring, et tõestada, et tegemist pole ilmselt tunnelile üldse sobiva asukohaga. „Selgus aga, et ühtegi tehnilist ega geotehnilist takistust tunneli rajamiseks ei ole. Kuna Harju maakonna planeering nägi ette tunneli rajamist, pidi Viimsi vald sellega nõustuma. Selgus lihtsalt, et puhtana oli vaja hoida väiksemat maa-ala, ülejäänule lubati hakata elamuid ehitama. Kohe pärast planeeringu kehtestamist 2011. aastal püüdsid kohalikud elanikud seda ka vaidlustada, kuid edutult,“ lisas ta.
    Ülemistelt Viimsi kaudu Helsingisse
    Rong läheb maa alla mõned kilomeetrid enne mereni jõudmist, tunnelisuudmest Peterburi maanteeni on Lassi hinnangul umbes 5 kilomeetrit, Ülemistele mööda tulevast raudteed 10 kilomeetrit.
    „Maardu linnas läheks raudtee Iru elektrijaama kõrvalt mineva Saha-Loo tee äärt mööda. Peterburi maantee juures on juba praegu olemas raudteeviadukt, sinna kõrvale tuleks ehitada veel üks viadukt, siis on ühendus tunneliga juba olemasoleva raudteevõrgustiku juures väljas. Selle raudtee rajamise võimalused on ülimalt täpselt välja uuritud, planeering kehtib ja ka maad hoitakse jätkuvalt tühjana. Ka Viimsi vallal endal pole huvi sinna elamuid rajada, sest Viimsi elanike arv kasvab niigi meeletu kiirusega,“ rääkis Lass.
    Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul tasakaalustab metsaga kaetud ehitusest vabana hoitav maa varasemaid buumiaegseid elamuehituse arenduspiirkondi. „Vallale kindlasti ei meeldiks, kui Tallinna-Helsingi tunneli rajamisega kahjustataks ebamõistlikult või häiritaks juba välja kujunenud elu- ja looduskeskkonda Viimsis. Kindlasti tooks raudtee rajamine kaasa ka muutusi valla teedevõrgu ümberkujundamises ja infrastruktuuris. Reaalsuses pole teada, kas Rail Balticu jätk „Talsingi“ tunneli näol teoks saab ja kas just läbi Viimsi valla,“ lisas ta.
    Rail Balticu vaidlustest sammu võrra ees
    Eesti poolt vaadatuna peaks olema Lassi kinnitusel lihtne teha otsus tunneli rajamise kasuks, sest planeering on olemas. „Erinevalt Rail Balticust ei ole vaja asuda võitlusse selle üle, kas ja kelle tagahoovi trass rajatakse. See võitlus on Viimsis juba läbi tehtud, see kestis enne planeeringu kehtestamist ligi viis aastat. Viimsi projekti eelis oli, et valdav enamus tunneli ja raudteetrassi alustest maatükkidest kuuluvad riigile,“ rääkis ta.
    Geotehniliselt parim paik
    Tunneli trassi aastakümnete jooksul uurinud geotehnika insener Ago Vilo kinnitab, et Viimsi on kahe pealinna ühendusteeks Eestis parim koht nii tunneliehituse kui logistika seisukohast. „Kaasasime omal ajal pinnaseuuringutesse ka Leningradi metrooehituse eksperdid. Peterburis on täpselt sama pinnas mis Viimsiski, see on pea identne sadade kilomeetrite raadiuses ja väga hea tunneli rajamiseks,“ ütles Vilo.
    Vilo selgitas, et tunnelikoridor on fikseeritud Aegna ligidalt poolsaare tipust kuni Äigrumäeni, see trass kahjustab kõige vähem olemasolevaid ehitisi, kuna ala oli vanasti vene sõjaväe käes ehk sisuliselt tühi. „Ehitusgeoloogiliselt on see soodne ala. Iga kilomeeter tunnelit on raudteega võrreldes tohutult palju kallim, seal võimalik väga suur osa maa peale ehitada,“ lisas ta. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Suur ühisturu ümberkorraldus võiks süstida majandusse 300 miljardit aastas
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.