Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viimsi hoiab magusat maatükki tunnelisuudmeks

    Planeerija Kaur Lass näitab, et see tühermaa Viimsis Muuga sadamat ja Milstrandi naftaterminale ühendava raudtee ääres on loodetavasti tulevikus Tallinna-Helsingi tunneli suudmeala.Foto: Eiko Kink

    Viimsi vald on hoidnud viimased kolm aastat ahvatlevat maatükki elamuehitusest vabana, et rajada sinna tulevikus Ülemistelt algav raudteetrass, mida mööda sõidab rong Tallinna-Helsingi tunneli suudmesse.

    Tallinna-Helsingi tunneli suue Viimsis

    Harju maakonna planeeringuga on tunneliala paika pandud Maardu, Pirita ja Viimsi ristumispunkti lähedale, Iru elektrijaama juurest mööda Saha-Loo teed sõites otse edasi Viimsi metsatukka Pärnamäe kalmistu taga

    Ligi kümnekilomeetrine raudteelõik kulgeb Ülemistelt Peterburi tee viadukti ja Saha-Loo tee kaudu, tunneli suue paikneb Muuga külas

    2011. aastal kehtestatud planeeringu järgi on keelatud ehitada ligi 60hektarisel maa-alal Viimsi vallas, kuhu on planeeritud raudteetrass ja tunnelisuue

    „Tunneli rajamine Tallinna ja Helsingi vahele on tegelikult kraadi jagu vähem utoopia, kui inimesed arvavad. Tunnelisuudme asukoht on välja valitud, maa tunnelini viiva raudteetrassi jaoks on tühjana hoitud ning konflikte hoonestusega on Viimsi vallas vägi vähe, raudteealale jääb vaid kuus-seitse elamut,“ selgitas Äripäevale Viimsis tulevasel raudtee- ja tunnelialal ringkäigu teinud tunnustatud planeerija ning piirkonna planeeringu projektijuht Kaur Lass.
    Sada meetrit tunneliteeni
    2011. aastal kehtestati Viimsi vallas Laiaküla, Äigrumäe ja Metsakasti küla üldplaneering, kuhu märgiti ala, mis tuleb ehitusest tühjaks jätta – seal hakkab loodetavasti sõitma tulevikus rong, mis suundub Tallinna ja Helsingit ühendavasse tunnelisse. Lähimad eramud oleksid raudteest ligi 150 meetri kaugusel. Praegu on tühjana hoitud ala võsastuv mets, kuhu on ka omajagu prügi veetud. Lassi sõnul on teletornist õiges suunas vaadates näha selgelt suurt rohelist laiku keset eramajade piirkonda.
    Kuni 2008. aastani hoiti Lassi sõnul veel suuremat maa-ala kinni, kuid elanike pahameelest –  miks hoitakse maad kinni, kui tunnel on nii ebatõenäoline? –   telliti uuring, et tõestada, et tegemist pole ilmselt tunnelile üldse sobiva asukohaga. „Selgus aga, et ühtegi tehnilist ega geotehnilist takistust tunneli rajamiseks ei ole. Kuna Harju maakonna planeering nägi ette tunneli rajamist, pidi Viimsi vald sellega nõustuma. Selgus lihtsalt, et puhtana oli vaja hoida väiksemat maa-ala, ülejäänule lubati hakata elamuid ehitama. Kohe pärast planeeringu kehtestamist 2011. aastal püüdsid kohalikud elanikud seda ka vaidlustada, kuid edutult,“ lisas ta.
    Ülemistelt Viimsi kaudu Helsingisse
    Rong läheb maa alla mõned kilomeetrid enne mereni jõudmist, tunnelisuudmest Peterburi maanteeni on Lassi hinnangul umbes 5 kilomeetrit, Ülemistele mööda tulevast raudteed 10 kilomeetrit.
    „Maardu linnas läheks raudtee Iru elektrijaama kõrvalt mineva Saha-Loo tee äärt mööda. Peterburi maantee juures on juba praegu olemas raudteeviadukt, sinna kõrvale tuleks ehitada veel üks viadukt, siis on ühendus tunneliga juba olemasoleva raudteevõrgustiku juures väljas. Selle raudtee rajamise võimalused on ülimalt täpselt välja uuritud, planeering kehtib ja ka maad hoitakse jätkuvalt tühjana. Ka Viimsi vallal endal pole huvi sinna elamuid rajada, sest Viimsi elanike arv kasvab niigi meeletu kiirusega,“ rääkis Lass.
    Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul tasakaalustab metsaga kaetud ehitusest vabana hoitav maa varasemaid buumiaegseid elamuehituse arenduspiirkondi. „Vallale kindlasti ei meeldiks, kui Tallinna-Helsingi tunneli rajamisega kahjustataks ebamõistlikult või häiritaks juba välja kujunenud elu- ja looduskeskkonda Viimsis. Kindlasti tooks raudtee rajamine kaasa ka muutusi valla teedevõrgu ümberkujundamises ja infrastruktuuris. Reaalsuses pole teada, kas Rail Balticu jätk „Talsingi“ tunneli näol teoks saab ja kas just läbi Viimsi valla,“ lisas ta.
    Rail Balticu vaidlustest sammu võrra ees
    Eesti poolt vaadatuna peaks olema Lassi kinnitusel lihtne teha otsus tunneli rajamise kasuks, sest planeering on olemas. „Erinevalt Rail Balticust ei ole vaja asuda võitlusse selle üle, kas ja kelle tagahoovi trass rajatakse. See võitlus on Viimsis juba läbi tehtud, see kestis enne planeeringu kehtestamist ligi viis aastat. Viimsi projekti eelis oli, et valdav enamus tunneli ja raudteetrassi alustest maatükkidest kuuluvad riigile,“ rääkis ta.
    Geotehniliselt parim paik
    Tunneli trassi aastakümnete jooksul uurinud geotehnika insener Ago Vilo kinnitab, et Viimsi on kahe pealinna ühendusteeks Eestis parim koht nii tunneliehituse kui logistika seisukohast. „Kaasasime omal ajal pinnaseuuringutesse ka Leningradi metrooehituse eksperdid. Peterburis on täpselt sama pinnas mis Viimsiski, see on pea identne sadade kilomeetrite raadiuses ja väga hea tunneli rajamiseks,“ ütles Vilo.
    Vilo selgitas, et tunnelikoridor on fikseeritud Aegna ligidalt poolsaare tipust kuni Äigrumäeni, see trass kahjustab kõige vähem olemasolevaid ehitisi, kuna ala oli vanasti vene sõjaväe käes ehk sisuliselt tühi. „Ehitusgeoloogiliselt on see soodne ala. Iga kilomeeter tunnelit on raudteega võrreldes tohutult palju kallim, seal võimalik väga suur osa maa peale ehitada,“ lisas ta. 
    Loe lisaks samal teemal ilmunud artikleid: "Helenius: tunnel tõstaks meie elukvaliteeti" ja "Talsinki tunnel tasuks ühendada Rail Balticuga".

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
"Kuskile tuleb see piir tõmmata." Need oravad on abieluvõrdsuse vastu Lisatud Kristen Michali kommentaar
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Raadiosaated
Hiiglasliku vesisalvesti rajaja: võrguga liitumise hind erineb kümnete miljonite võrra
Paldiskisse 700meetri sügavusele vesisalvestit rajava Energiasalv OÜ tegevjuht Peep Siitam räägib saates "Energiatund", et 500megavatise vesisalvesti võrguga liitumise hind sõltub sellest, kui paindlik liitumine võrguga võtta, ning hinnaerinevus võib erinevatel juhtudel ulatuda kümnetesse miljonitesse.
Paldiskisse 700meetri sügavusele vesisalvestit rajava Energiasalv OÜ tegevjuht Peep Siitam räägib saates "Energiatund", et 500megavatise vesisalvesti võrguga liitumise hind sõltub sellest, kui paindlik liitumine võrguga võtta, ning hinnaerinevus võib erinevatel juhtudel ulatuda kümnetesse miljonitesse.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Laps sündis ja jäi isata samal päeval. Taneli telefon enam ei vastanud
Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: "Palun mind mõista, ma pean end kaitsma"
Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
IT-sektoris saavad tööd ka süsteemse mõtlemisega humanitaarid
Kuidas käimasolev sõda IT-sektorit mõjutab, mille alusel spetsialistid peaksid tööandjat valima ja kui turvalised on e-valimised, kuuleb värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Kuidas käimasolev sõda IT-sektorit mõjutab, mille alusel spetsialistid peaksid tööandjat valima ja kui turvalised on e-valimised, kuuleb värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.