• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viimsi hoiab magusat maatükki tunnelisuudmeks

    Planeerija Kaur Lass näitab, et see tühermaa Viimsis Muuga sadamat ja Milstrandi naftaterminale ühendava raudtee ääres on loodetavasti tulevikus Tallinna-Helsingi tunneli suudmeala.Foto: Eiko Kink

    Viimsi vald on hoidnud viimased kolm aastat ahvatlevat maatükki elamuehitusest vabana, et rajada sinna tulevikus Ülemistelt algav raudteetrass, mida mööda sõidab rong Tallinna-Helsingi tunneli suudmesse.

    Tallinna-Helsingi tunneli suue Viimsis

    Harju maakonna planeeringuga on tunneliala paika pandud Maardu, Pirita ja Viimsi ristumispunkti lähedale, Iru elektrijaama juurest mööda Saha-Loo teed sõites otse edasi Viimsi metsatukka Pärnamäe kalmistu taga

    Ligi kümnekilomeetrine raudteelõik kulgeb Ülemistelt Peterburi tee viadukti ja Saha-Loo tee kaudu, tunneli suue paikneb Muuga külas

    2011. aastal kehtestatud planeeringu järgi on keelatud ehitada ligi 60hektarisel maa-alal Viimsi vallas, kuhu on planeeritud raudteetrass ja tunnelisuue

    „Tunneli rajamine Tallinna ja Helsingi vahele on tegelikult kraadi jagu vähem utoopia, kui inimesed arvavad. Tunnelisuudme asukoht on välja valitud, maa tunnelini viiva raudteetrassi jaoks on tühjana hoitud ning konflikte hoonestusega on Viimsi vallas vägi vähe, raudteealale jääb vaid kuus-seitse elamut,“ selgitas Äripäevale Viimsis tulevasel raudtee- ja tunnelialal ringkäigu teinud tunnustatud planeerija ning piirkonna planeeringu projektijuht Kaur Lass.
    Sada meetrit tunneliteeni
    2011. aastal kehtestati Viimsi vallas Laiaküla, Äigrumäe ja Metsakasti küla üldplaneering, kuhu märgiti ala, mis tuleb ehitusest tühjaks jätta – seal hakkab loodetavasti sõitma tulevikus rong, mis suundub Tallinna ja Helsingit ühendavasse tunnelisse. Lähimad eramud oleksid raudteest ligi 150 meetri kaugusel. Praegu on tühjana hoitud ala võsastuv mets, kuhu on ka omajagu prügi veetud. Lassi sõnul on teletornist õiges suunas vaadates näha selgelt suurt rohelist laiku keset eramajade piirkonda.
    Kuni 2008. aastani hoiti Lassi sõnul veel suuremat maa-ala kinni, kuid elanike pahameelest –  miks hoitakse maad kinni, kui tunnel on nii ebatõenäoline? –   telliti uuring, et tõestada, et tegemist pole ilmselt tunnelile üldse sobiva asukohaga. „Selgus aga, et ühtegi tehnilist ega geotehnilist takistust tunneli rajamiseks ei ole. Kuna Harju maakonna planeering nägi ette tunneli rajamist, pidi Viimsi vald sellega nõustuma. Selgus lihtsalt, et puhtana oli vaja hoida väiksemat maa-ala, ülejäänule lubati hakata elamuid ehitama. Kohe pärast planeeringu kehtestamist 2011. aastal püüdsid kohalikud elanikud seda ka vaidlustada, kuid edutult,“ lisas ta.
    Ülemistelt Viimsi kaudu Helsingisse
    Rong läheb maa alla mõned kilomeetrid enne mereni jõudmist, tunnelisuudmest Peterburi maanteeni on Lassi hinnangul umbes 5 kilomeetrit, Ülemistele mööda tulevast raudteed 10 kilomeetrit.
    „Maardu linnas läheks raudtee Iru elektrijaama kõrvalt mineva Saha-Loo tee äärt mööda. Peterburi maantee juures on juba praegu olemas raudteeviadukt, sinna kõrvale tuleks ehitada veel üks viadukt, siis on ühendus tunneliga juba olemasoleva raudteevõrgustiku juures väljas. Selle raudtee rajamise võimalused on ülimalt täpselt välja uuritud, planeering kehtib ja ka maad hoitakse jätkuvalt tühjana. Ka Viimsi vallal endal pole huvi sinna elamuid rajada, sest Viimsi elanike arv kasvab niigi meeletu kiirusega,“ rääkis Lass.
    Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul tasakaalustab metsaga kaetud ehitusest vabana hoitav maa varasemaid buumiaegseid elamuehituse arenduspiirkondi. „Vallale kindlasti ei meeldiks, kui Tallinna-Helsingi tunneli rajamisega kahjustataks ebamõistlikult või häiritaks juba välja kujunenud elu- ja looduskeskkonda Viimsis. Kindlasti tooks raudtee rajamine kaasa ka muutusi valla teedevõrgu ümberkujundamises ja infrastruktuuris. Reaalsuses pole teada, kas Rail Balticu jätk „Talsingi“ tunneli näol teoks saab ja kas just läbi Viimsi valla,“ lisas ta.
    Rail Balticu vaidlustest sammu võrra ees
    Eesti poolt vaadatuna peaks olema Lassi kinnitusel lihtne teha otsus tunneli rajamise kasuks, sest planeering on olemas. „Erinevalt Rail Balticust ei ole vaja asuda võitlusse selle üle, kas ja kelle tagahoovi trass rajatakse. See võitlus on Viimsis juba läbi tehtud, see kestis enne planeeringu kehtestamist ligi viis aastat. Viimsi projekti eelis oli, et valdav enamus tunneli ja raudteetrassi alustest maatükkidest kuuluvad riigile,“ rääkis ta.
    Geotehniliselt parim paik
    Tunneli trassi aastakümnete jooksul uurinud geotehnika insener Ago Vilo kinnitab, et Viimsi on kahe pealinna ühendusteeks Eestis parim koht nii tunneliehituse kui logistika seisukohast. „Kaasasime omal ajal pinnaseuuringutesse ka Leningradi metrooehituse eksperdid. Peterburis on täpselt sama pinnas mis Viimsiski, see on pea identne sadade kilomeetrite raadiuses ja väga hea tunneli rajamiseks,“ ütles Vilo.
    Vilo selgitas, et tunnelikoridor on fikseeritud Aegna ligidalt poolsaare tipust kuni Äigrumäeni, see trass kahjustab kõige vähem olemasolevaid ehitisi, kuna ala oli vanasti vene sõjaväe käes ehk sisuliselt tühi. „Ehitusgeoloogiliselt on see soodne ala. Iga kilomeeter tunnelit on raudteega võrreldes tohutult palju kallim, seal võimalik väga suur osa maa peale ehitada,“ lisas ta. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Otsustavate naiste TOP: kõrgepalgalisest ametnikust vaikiva suurärimehe tütardeni
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.