Eesti näeb plussi, Brüssel miinust

Üks vaidluskoht on riigi ajutiselt suurendatud sissemaksed teise pensionisambasse. Eesti riik käsitleb seda ühekordse meetmena, Euroopa Komisjon aga pigem püsikuluna.

Nii võib komisjoni arvestuses olla Eesti valitsussektori struktuurne positsioon nõrgem kui Eesti enda rehkendused, möönis Ligi.

„Hoiame varuga struktuurset ülejääki metoodiliste riskide vastu,“ ütles Ligi. „Tähtis on, et tegeletakse sisulise tasakaaluga ja varjatud ülekulutamist püütakse ära hoida.“

Suurem vaidlus on selle üle, millises majandustsükli faasis riik on, milline on praegune kasv võrreldes potentsiaaliga. Komisjon leidis oma kevadises hinnangus Eesti stabiilsusprogrammi kohta, et Eesti nominaalses puudujäägis eelarve võib olla ka struktuurses puudujäägis, Eesti enda rehkendused näitavad struktuurset ülejääki.

Tuleva aasta eelarves visandab Eesti struktuurset ülejääki 0,8% SKPst. Komisjon annab oma hinnangu novembris. Oluline on, kas see hälbib seatud eesmärgist oluliselt või mitte.

Euroopa Liidu reeglid lubavad väikest struktuurset defitsiiti, 0,5% SKPst. Eesti eelarve baasseadus nõuab struktuurset tasakaalu. Mõiste ise on aga tõlgendatav.