Sirje Rank • 15. oktoober 2014
Jaga lugu:

Eesti näeb plussi, Brüssel miinust

Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister Jürgen Ligi  Foto: Raul Mee

Euroopa Liidu ja eurogrupi rahandusministrite kohtumiselt naasnud rahandusminister Jürgen Ligi möönis täna, et ka Eestil on olnud Euroopa Komisjoniga eriarvamusi, kas meie valitsussektori eelarve on struktuurselt ülejäägis või defitsiidis.

Üks vaidluskoht on riigi ajutiselt suurendatud sissemaksed teise pensionisambasse. Eesti riik käsitleb seda ühekordse meetmena, Euroopa Komisjon aga pigem püsikuluna.

Nii võib komisjoni arvestuses olla Eesti valitsussektori struktuurne positsioon nõrgem kui Eesti enda rehkendused, möönis Ligi.

„Hoiame varuga struktuurset ülejääki metoodiliste riskide vastu,“ ütles Ligi. „Tähtis on, et tegeletakse sisulise tasakaaluga ja varjatud ülekulutamist püütakse ära hoida.“

Suurem vaidlus on selle üle, millises majandustsükli faasis riik on, milline on praegune kasv võrreldes potentsiaaliga. Komisjon leidis oma kevadises hinnangus Eesti stabiilsusprogrammi kohta, et Eesti nominaalses puudujäägis eelarve võib olla ka struktuurses puudujäägis, Eesti enda rehkendused näitavad struktuurset ülejääki.

Tuleva aasta eelarves visandab Eesti struktuurset ülejääki 0,8% SKPst. Komisjon annab oma hinnangu novembris. Oluline on, kas see hälbib seatud eesmärgist oluliselt või mitte.

Euroopa Liidu reeglid lubavad väikest struktuurset defitsiiti, 0,5% SKPst. Eesti eelarve baasseadus nõuab struktuurset tasakaalu. Mõiste ise on aga tõlgendatav.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt