Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    BLRT dividenditüli lõpp

    BLRT aktsionäride koosolekFoto: Andras Kralla

    Riigikohus lükkas ümber BLRT Grupi väikeaktsionäri Mihhail Gnidini 2012. aastal esitatud hagi, millega ta soovis tühistada BLRT üldkoosoleku otsuse dividende mitte maksta.

    Kõnealune kohtumenetlus käsitleb aktsionär Mihhail Gnidini dividendide väljamaksmise nõuet summas 25 miljonit eurot. Lisaks sellele tegi ta 2013. aastal ettepaneku maksta dividendidena välja 17 miljonit eurot. Mihhail Gnidinile kuulub ligi 12 protsenti ASi BLRT Grupp A-aktsiatest ja 17 protsenti B-aktsiatest.

    Tänaseks on Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko ja veel mõned väikeaktsionärid esitanud üle 120 kirjaliku päringu, milles esitasid üle 1250 küsimuse BLRT Grupi juhtkonnale.

    Hetkel on menetluses 9 kohtuvaidlust.

     

    Kõrgeima astme kohus märkis, et vähemusel ei ole õigust sundida enamust hääletama nii, nagu on kasulik vähemusele, või püüda aktsionäride enamuse õiguspäraseid otsuseid kohtukorras muuta.„Oleme riigikohtu lahendi kätte saanud, analüüsime seda ning kujundame selle tulemusena oma edasise tegevuse,“ lausus Gnidin. „Esialgse kommentaari korras saame öelda, et on äärmiselt kahetsusväärne, et riigikohus tõlgendab seadust oluliselt kitsamalt, kui kaks esimest kohtuastet.”
    Gnidin märkis, et samas nad nõustuvad riigikohtu otsuses välja toodud seisukohaga, et sellisest tõlgendusest järeldub, et väikeaktsionäri kaitsemehhanismid Eesti õiguses ei ole piisavad ning nende loomist tuleks seadusandjal kaaluda.
    Gnidin läks kohtusse seepärast, et tema hinnangul oli otsus mitte maksta aktsionäridele dividende ebaseaduslik ja majanduslikult põhjendamata.
    BLRT teatas täna, et kohus lükkas järjekordselt ümber väikeaktsionär Gnidini nõudmised ning jättis rahuldamata tema hagi BLRT Grupi vastu, millega jääb jõusse aktsionäride üldkoosoleku 2011. aasta otsus dividende mitte maksta ning suunata kasum investeerimisprojektidesse.
    Samas otsustas mullu oktoobris Harju maakohus, et BLRT Grupi 2011. aasta majandustulemused osutavad selgelt pikaajalisele ja püsivale kasumlikkusele, BLRT majanduslik seis oli väga hea ja see võimaldas aktsionäridele dividendi maksmist vähemalt osaliselt. Kohus rõhutas otsuses, et aktsionäril on seadusega kaitstud huvi saada tulu aktsiaseltsi kasumi jaotamise kaudu ning jaotatava kasumi arvel dividendi maksmine suurendab aktsionäri tulu ja mõjutab üldjuhul positiivselt ka aktsia väärtust.
    Riigikohus põhjendas aga oma otsust sellega, et antud otsus võeti vastu ranges vastavuses Eesti seadusandlusega.
    Kohtukulud jäävad täies ulatuses hageja kanda.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.