Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Materjalitootjad liginullenergiamajadeks valmis

    Vallot MangusFoto: Väinu Rozental, Äripäev

    Viie aasta pärast peavad riigisektori uusehitised täitma uusi energiatõhususe miinimumnõudeid, eraettevõtted kaheksa aasta pärast

    Mis võib saada aastal 2019 takistuseks?

    Energiatõhususarvutuste puudumine ehitusprojektides

    Ehitustegevuse kallinemine

    Projekteerimisturu vähenemine

    Vähene hulk juhendmaterjale ja pilootprojekte

    Ehitustööde fragmenteeritus

    Kuigi ehitusmaterjalide hinnavahed on marginaalsed, toob vahed sisse erinevate ventilatsioonisüsteemide kasutamine

    Liginullenergiahoone madal kulutõhusus

    Puudulikud tingimused esimesteks analüüsideks

    Tellijapoolse tahte puudumine

    Puudus vastava haridusega ehitusinseneridest

    Liginullenergiahoone

    Ligi 30 aastat tagasi Rootsist alguse saanud lähenemine ehitusele.

    Terviklahendus, mis hõlmab endas kõikide ehituses osalejate integreeritud lahendusi.

    Hoone, mille energiavajadus ruutmeetri kohta on viidud minimaalseks.

    Tänapäeval enim levinud Saksamaal ja Austrias.

    Allikas: Ehitusettevõtjate Liit

    Ehitusmaterjalide tootjad on üleminekuks valmis, materjalide hinnavahet peetakse marginaalseks, kirjutab 19. novembri Äripäev ehituse rubriigis.
    Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumik­labori juhataja Tõnu Mauring tõdeb, et kõik ehitusprotsessiga seotud osapooled on huvitatud laiemast üleminekust uutele meetoditele. Samas nõuab energiatõhusa hoone rajamine terviklahendusi, kusjuures kogu asja juures on mitu uudset aspekti, millega paljudel kogemusi ei ole.
    Raudbetoonelemente tootva ASi TMB ühe omaniku ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) juhatuse liikme Vallot Manguse hinnangul on materjalitootjad üleminekuks valmis. Praeguseks on teemaga tegeldud ligi aasta ja deklaratiivne valmisolek on praeguseks pea kõigil tootjatel olemas.
    Energiatõhusus on sees vähestes projekteerimistingimustes. Probleemiks peavad nii Mangus kui ka EETL tegevjuht Enno Rebane vastavate reaalsete projektide puudust, vaja on põhimõttelisi otsustavaid samme. Kuna riigi või kohalike omavalitsuste hallatavatele ehitustele hakkavad uued normid kehtima varem, oodatakse just riigilt aktiivseid samme uute projektide näol, kus saaks ka ­uusi tehnoloogiaid rakendada ja hinnata.
    “Kui projekti ei ole energiatõhusust sisse kirjutatud, siis ei ole ka materjalitootjate valmisolekust suurt tolku,” sõnas Mangus. Samas on ka arusaadav, et projekteerimisprotsess kestab aastaid ning kui asi juba paberil ja heakskiidu saanud, on muudatuste sisse viimine juba üsna keerukas.
    Eesti Projektibüroode Liidu tegevdirektori ­Mauno Inkineni sõnul on edumeelsed projekteerijad samuti üleminekuks valmis. Samas lisas ta, et mõningast õpet on vaja, kuid see ei takista. Suuremate kitsaskohtadena näeb ta ehitustegevuse kallinemist ja sellega kaasnevalt projekteerimis­turu vähenemist.
    “Vaja oleks rohkem juhendmaterjale ja pilootprojekte,” märkis Inkinen. Muu hulgas tõi ta välja, et liginullenergiahoone rajamise üks puudusi on praegusel hetkel madal kulutõhusus. Reeglina raugeb tellija huvi pärast ehituse maksumuse ja tasuvusarvutuse tegemist. Seetõttu neid väga palju ei projekteerita.
    Üldise probleemina toovad paljud valdkonnaga seotud tootjad ja projekteerijad välja, et kuigi seadus rakendub esimestele projektidele juba 2019. aastast, ei ole piisavat arvu valmisehitisi, mille peal seiret saaks teha ja uute normide ning tehnoloogiate mõjusid hinnata.
    Samuti on tihti puudus just tellija tahtest. ­Manguse sõnul on huvi tehnoloogia arendamise vastu piisavalt suur, et kui neile tuleks piisavalt huvitav projekt, siis oleksid nad nõus katma kasvõi osa arenduskuludest – saadavad andmed oleksid edasiste arenduste jaoks üliolulised. Esimese “käimatõmbaja” rollis näevad nii Rebane kui ka Mangus aga just nimelt riiki.
    Ettevalmistused üleminekuks on alanud. Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) energiatõhususe valdkonna juhi Allan Hani sõnul on RKAS teinud pikalt eeltööd, et olla valmis liginullenergiahoonete rajamiseks. Üldiselt hindab ta väljavaateid heaks.
    Ühe olulise sammuna on lisatud energiatõhususe kriteeriumid RKASi korraldatavatele arhitektuurikonkurssidele. Hetkel toimetatakse aktiivselt kuluoptimaalsete hoonete rajamise tsoonis. “Tehniliselt on nZEB lahendused olemas, kuid väga selgelt on arvevahendid piiratud,” märkis Hani.
    Energiatõhususe tagamine suuremas plaanis ei puuduta ainult liginullenergiahoonete rajamist. Olemasolevate hoonete portfelli mõju keskkonnale on kokkuvõttes kordades suurem.
    Küsimus on targas kontseptsioonis ja kui see õigesti välja töötada, ei tohiks märkimisväärseid kulusid juurde tulla. Mangus kinnitab, et ehitusmaterjalide hinna osas on liginullenergiahoonete jaoks mineva materjali puhul hinnavahed pigem marginaalsed. Kus võib aga vahe sisse tulla, on näiteks ventilatsioonisüsteemide osas. “Tehnoloogiad on meil tõepoolest põhimõtteliselt olemas, raskused ilmnevad peamiselt ühiskonna kaasa jõudmisega. Kui tulede välja lülitamisega räägime aastas 1500 kWh/m2 suurusest säästust, siis liginullenergiahoone puhul võime me vähendada kütteks kuluvat energiahulka 30000 kWh/m2 kümnekordselt 3 000-ni ehk et me räägime 90protsendilisest efektiivsuse tõusust,” rääkis Mauring.
    Kulude kokkuhoid on ennekõike tellija huvides – energiasääst tähendab mugavamat hoonet. Selline lahendus on pikaajalise säästva mõjuga. Lisaks näeb ta siin suuri ärivõimalusi – Eestis on olemas kõik vajalik antud valdkonna arendamiseks, lisaks sunnib ka uus karm, aga üldjoontes küllaltki hea seadusandlus takka.
    Pikemas perspektiivis tekib Eestil tõenäoselt kompetents, mida saab edukalt välja müüa. Seda kõike eeldusel, et pilti nähakse terviklikult ja käitutakse süsteemselt.
    Hani peab oluliseks rõhutada, et liginullenergiahoonete rajamise aluseks on üleriigiline meeskonnatöö, kus tagatakse teooriale ja praktikale vastav seadusandlus, hoone finantseerijate sooviksid minna kuluoptimaalsest tasemest edasi, eksisteeriksid toetused näidishoonete rajamiseks, projekteerijate-ehitajate-järelevalvet puudutav koostöö on sisuline ning saadud kogemust rakendataks järgmistes projektides.
    Praegused väljavaated selliselt toimivaks süsteemiks on tema hinnangul head.
    Valdav osa pilootprojektidest põhineb erakapitalil. Praeguseks on kogu Eestis erinevates arendusjärkudes ligikaudu 10 liginullenergiahoonet, mille seast Põlva riigigümnaasium ja Rakvere Targa ­Maja Konverentsikeskus on ainsad avalike hoonete projektid, millest esimene on ka RKASi osalusega projekteeritud. Selle ehitus algab järgmise aasta suvel ja maja valmib 2016. aasta sügiseks.
    Põlva valla volikogu esimees ja isikliku passiivmaja omanik Kuldar Leis kinnitas, et kõige tähtsam on õige lähteülesanne ja sellele vastav projekteerimine koos optimaalse arhitektuurilise lahendusega.
    Kui projekt on alates eskiisist terviklikult läbi mõeldud, on esimene eeldus hea tulemuse saamiseks olemas. Edasi peab tähelepanu loomulikult jaguma kõikvõimalikele detailidele kuni ehituse lõpuni.
    “Esimene eeldus on siiski väga läbimõeldud ja detailides viimistletud projekt,” märkis Leis, kes projekte kalliks ei pea. Pigem oli projekti kogumaksuvus tema hinnangul 110 000 eurot vähem, kui olla võinuks.
    Tema sõnul võiks Eesti lähiaastatel taas jõuda sinna, et projekteerimisele kuluv aeg ja summa tõuseb, sest odavalt ja kiiruga tehtud projektid tekitavad ehitamise ja pärastise kasutamise käigus mitmekordselt suuremaid kulusid, rääkimata sisekliima kvaliteedist.
    “Piltlikult on parem investeerida kohe projekti kümme tuhat eurot rohkem, kui pärast maadelda saja tuhande eest probleemidega,” sõnas Leis.
    Leis loodab, et Põlva Riigigümnaasiumi pilootprojekt annab riigile ja teistele tellijatele eeskuju ning julguse ehitada vaid hooneid, mis on jätkusuutlikud ka mitmekümne aasta pärast. Tema sõnul saab Eesti õppida Saksa, Austria jt riikide kogemustest, et mõne aasta pärast ise oma tarkust eksportida.
    2019. aastaks üleminekut ei saavutata. Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhatajale Tõnu Mauringule on praegune vähene arendustegevus omamoodi arusaadav, kuna liginullenergiahoonete puhul on käigus tõepoolest palju uut. Kellelegi näpuga näitama Mauring ei kiirusta, tuues pigem välja kõigi osapoolte motiveeritust.
    Peamine probleem on tema sõnul vanast ajast pärit ehituspraktikates esinev tööde fragmenteeritus: projekti algusest kuni üleandmisaktini ei ole tihtipeale tööde vahelist terviklikkust. “Kõik peavad olema nagu üks mees laua taga, kõige olulisem on kindlasti tellija tahe,” sõnas ta. Antud olukorras on turul puudus ka vastava haridusega ehitusinseneridest. See ei ole aga ainuüksi Eesti probleem: Skandinaavias, kus on energiasäästliku ehitusega on tegeletud ligi 30 aastat, on puudu spetsialiste suurusjärgus 30 000.
    2019. aastaks liginullenergiahoonetele üle minekut Mauring kuigi realistlikuks ei pea, kuna Eestis on selleks lihtsalt vähe kogemust ja arendustegevust. Sellest hoolimata ei ole ta pessimistlik, vaid näeb energiasäästlike hoonete arvu tulevikus kasvamas, kuna korrektselt tehtuna tulevad need varasematest märkimisväärselt soodsamad.
    Autor: Kaur Maran, kaasautor
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.