Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaubamajale pole 1000euroste arvete armuaeg piisav

Tallinna KaubamajaFoto: Andres Haabu

Ühena ligi 400 ettevõttest maksuametilt käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamiseks pikendust saanud Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtted ei pruugi ka lisaaja jooksul kogu vajalikku arendust valmis saada.

„Nagu Raul Puusepp (Tallinna Kaubamaja grupi juht - toim) juba varem on maininud, ei ole kogu lahenduse valmimine tähtajaks lihtne,“ ütles grupi finantsdirektor Marit Vooremäe. „Meie tehingumahtude puhul on praktiliselt kõik automatiseeritud ja kogu lahenduse ümbertegemine ei pruugi tähtajaks õnnestuda, mis tähendab, et teatud keerukamaid tükke oleme sunnitud tähtaja saabudes käsitsi tegema. Seetõttu jätkub arendustegevust veel hiljemgi,“ lisas ta.

Mullu ütles Puusepp Ärilehele, et Kaubamaja grupis loetakse tehingute arvu kümnete miljonitega ja käibemaksuarvestusega on seotud ligi kümmekond omavahel integreeritud tarkvara. „Isegi pikendatud tähtajaks kõikide arenduste ja testimistega valmis saamine on väljakutse,“ märkis Puusepp.

Mullu augusti lõpuni sai maksu- ja tolliametilt taotleda üle 1000eurose kogusummaga tehingute deklareerimise kohustuse poole aasta võrra edasilükkamist. Selleks tuli ettevõtteil oma raamatupidamistarkvara arendajalt küsida kinnitust arendustööde tähtajaks valmimise kohta.
Pikenduse sai 390 ettevõtet. Osa taotlusi rahuldas maksuamet osaliselt, st lisaaega anti vähem kui kuus kuud.
Ettevõtjad pidid hakkama alates 1. novembrist käibedeklaratsiooni lisal deklareerima arvete informatsiooni, juhul kui ühe tehingupartneriga tehingu või tehingute käibemaksuta kogusumma ületab kalendrikuus 1000 eurot. Esimene deklaratsioon tuli esitada hiljemalt 22. detsembriks.

Detsembris oli kohustus esimest korda esitada andmeid ühe tehingupartneriga tehtud vähemalt 1000 euro suuruste tehingute kohta. 390 ettevõtet seda veel tegema ei pidanud, sest küsisid maksu- ja tolliametilt lisaaega, et uue süsteemi arendusega valmis jõuda. Ka Tallinna Kaubamaja taotles kõigile grupi Eesti ettevõtetele pikendust, sest ühest küljest on kontsernis tehingute maht suur ja teisest küljest ei ole grupis üksnes jaekaubandusettevõtted, vaid väga erineva äritegevusega ettevõtteid, mis lisab veelgi keerukust.

Vooremäe hinnangul ei ole käibemaksuseaduse üldprintsiip keeruline, kuid tänu väga eripalgelistele ettevõtetele tuleb grupil ette palju väga erinevat tüüpi tehinguid. „Meie kõrgelt automatiseeritud tehingukäsitluse puhul peame kõik käbimaksuseaduse nüansid arendama süsteemidesse ja süsteemidevahelistesse andmeliigutustesse, mis varasema koondkäibemaksuarvestuse puhul oli võimalik lahendada lihtsamalt üldisemal tasandil. Lisakeerukuse tõi sisse autode käibemaksuerisus ja arendustiimi töömahtu kasvatas samal ajal uue TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon - toim) vormi juurutus. Samuti toob meile tööd juurde klientide tuvastamine ja nende andmete liigutamine lõppsüsteemi,“ kirjeldas Vooremäe.

Tallinna Kaubamaja grupi finantsidirektori sõnul käivad praegu tööd süsteemide arendamise ja seadistamisega. Pikendust sai ettevõte juulini, esimene käibemaksudeklaratsiooni lisa tuleb esitada hiljemalt 20. juulil. Vooremäe teatel on seni olnud kõige problemaatilisem arenduse mahukus. „Ja nagu ikka suuremate projektide puhul tuleb tihti ette üllatusi, näiteks uus n-ö standardlahendus lõhub ära toimiva automaatika kusagil mujal,“ lisas ta.

Küsimusele, mida positiivset oodatakse muutunud korrast, vastas Vooremäe, et loodetakse maksulaekumiste paranemist, maksupettuste vähenemist ja ärikeskkonna tervenemist. „Samuti loodame, et riigil jääb mahti ja on sama suurt indu kogutud maksuraha vastutustundlikku kasutamist jälgida,“ lausus Vooremäe.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.