Eesti ärid surevad noorelt

Globaalse ettevõtlusmonitooringu (GEM) Eesti raporti järgi surevad paljud Eesti ettevõtted enne küpseks ehk 3,5aastaseks saamist. Seda kinnitab ka Eurostat - 55% firmadest viiendat sünnipäeva tähistada ei saa, kirjutab Äripäeva 4. veebruari erileht Juubel, mis kirjeldab ettevõtlust 5, 10, 15, 20 ja 25 aastat tagasi.

GEM-uuringu, millele vastas 320 ettevõtjat, andmeil on siinsete äride lühikesel eal palju põhjusi, alates oskustest ja lõpetades raha nappusega. Et firma asutamine on lihtne ja kiire, piirdudes veerandtunni ning sissemaksevajaduseta, hakkavad kaikad kodarasse pudenema käivitusraskuste seljatades - äri laiendamisel.

Kogu ettevõtlusaktiivsus ulatub Eestis 18 protsendini ega ole aastaga oluliselt muutunud. Lõviosa sellest on varase faasi ettevõtlus ehk inimesed, kes teevad esimesi püüdlusi ettevõtlusega alustada, ja kuni 3,5 aastat tegutsenud ettevõtjad.

Erileht Juubel toob lugejateni rohkem kui 3000 ettevõtet, mis tänavu ümmargust sünnipäeva, nii-öelda juubelit tähistab. Neist enamik ehk 1100 jõuab viienda tähtpäevani, suurusjärgus sama palju on ka esimese kümnendi seljatanud ettevõtjaid. Neist kolm jagavad oma kogemusi, kuidas raskustest hoolimata ellu jääda.

Nagu paljudele teistele, oli 2009. aasta Koorti Kartul OÜ-le majanduslikult väga raske. Kooritud kartuli müük vähenes kordades, kooritud-keedetud punapeedi turg kadus sootuks. Sellest üle saamiseks pidi Viljandimaa ettevõte muud juurviljatoodangut müüma suures koguses ja üliodavalt.

Veel hakkas firma ka teiste tarbeks paljundama saksa kartuli eliitseemet, mida nad seni vaid oma kartuliseemne saamiseks olid kasutanud. Nüüdseks on kartuliseemnest saanud ka nende ekspordiartikkel, kuigi ettevõtte prioriteet on endiselt siseturg, milles sihitakse nii suur- kui ka väikekasvatajaid. 

"Isegi linnarahvale on meil nüüd 2,5kilone seemnekartuli pakk - rõdupakend, nagu ise ütleme," sõnas viimases Äripäeva Toiduainetööstuse ettevõtete TOPis 62. kohale tõusnud firma juhatuse liige ja omanik Janek Lass.

Lass ütles, et majanduslikult rasketel aegadel tuleb koostööpartneritega otsida uusi lahendusi. Selleks on vaja nendega võimalikult palju ja ausalt suhelda, just nagu parematel aegadel. Kui miski on halvasti, siis nii tuleb öeldagi. 

"Seemnekartuli müük näiteks on puhas usalduse küsimus," sõnas Lass. Ta ütles, et saksa koostööpartner, kellelt ettevõte paljundamiseks eliitkartuli seemet ostab, käib neil igal aastal külas ja vaatab, kuidas neil läheb. 

Lass käib ise pidevalt partnerite põldudel vaatamas, mida saaks paremini teha. Igal sordil on omad nüansid. "Mõeldakse küll, et mis see kartul ära ei ole, et paned kevadel maha ja siis pärast koristad. Aga neid on ikkagi nii erinevad, et kui tahad tõesti hea kvaliteediga saaki, siis pead kõigi eripäradega arvestama," rääkis Lass.

Ühtlasi peab ta väga tähtsaks ettevõtte töökorraldust. "Me oleme täiesti sügaval maal, tööjõudu linnast saada on keeruline. Need inimesed, kes meil siin kohapeal on, nad on tõesti kulda väärt," ütles Lass.

Töötajate hoidmiseks püüab ettevõte Lassi sõnul hoida Eesti mõttes normaalset palgataset. Samuti on ettevõtte töötajatele oluline, et nad saavad tööl käia kodu lähedal lausa jalgrattaga või jalgsi.

"Meil on õnneks, ptüi, ptüi, ptüi, töötajate kaader stabiilne," ütleb Lass. Tema sõnul on suurem osa ettevõtte töötajatest needsamad, kellega koos alustati.

Kaeveteenuseid pakkuva OÜ Veikopp juhatuse liige Veiko Velberk ei kipu rasketest aegadest mõeldes meenutama mitte masuaastaid, vaid rääkima olevikust. Ta ütles, et tema äri jaoks on igal aastal kõige raskemad talvekuud. Ettevõtte juht seletas, et lumisel ajal näiteks kallurile ju sahka ette ei pane. Et talved kuidagi üle elada, tuleb olla ettevaatlik ja mitte jätta sellele perioodile näiteks liisingumakseid. Kõik, mis võimalik, tuleb välja osta. 

Niimoodi talitas ettevõte ka 2009. aastal, kui nende pakutavate teenuste müügimaht vähenes 50 protsenti. Kulude vähendamiseks osteti välja seni renditud laadur-ekskavaator. Kui 2011. aastaks oldi juba kõige hullemast üle saanud, koliti masinatega rendipinnalt oma kinnistule. Nii on võimalik piirata kulutusi kuudel, mil müügitulu on pea olematu. Nõu ja jõudu (sh laenukapitali) on ettevõte selleks saanud headelt sõpradelt.

Vahetevahel tuleb siiski pähe, et jätaks asja katki. "Olen tõesti mõelnud, et sugulased on Austraalias… peaks kogu jama maha müüma ja uttu tõmbama," tunnistas Velberk. Motivatsioon ikka edasi minna tuleb Velberki sõnul vastutustundest oma töötajate ees. Tuleb mehed kuidagi üle talve vedada ja vaadata, et neil oleks leib laual. 

Oma töötajale näitab Velberk ise ette, missuguseid töövõtteid ta neilt ootab. "Mina näiteks oskan iga meie masinaga tegutseda," ütles omanimelise ettevõtte juht. Kui on vaja mõne masinaga midagi keerulist teha, siis teeb ta seda kõigepealt ise, et töötajad näeks, mismoodi ohutult toimida. Nii pole vaja ka tehnilist konsultatsiooni ettevõttesse sisse osta. 

Samas ei tohi ka oma kompetentsi loorberitele puhkama jääda, vaid kogu aeg mõelda, mismoodi võiks teha veel paremini. Masinate puhul peab pidevalt otsima, kas oleks võimalik leida mõni senisest veel ökonoomsem lahendus. "Praegu mõtlen, et ehk peaks oma roomikule elektrimootori peale panema. Juhe taha ja… odavam ikka kui diisel," ütleb Velberk.

Kui majandusaasta aruandeid lugeda, tundub muljetavaldav, et OÜ Corpore Konverentsid jõudis pärast 2008. aasta kahjumit 2009. aastal kasumisse tagasi nii suurejooneliselt, et nende käive oli seejuures vanas rahas pea kaks miljonit suurem kui eelmisel aastal. Suhtekorraldusettevõtte AS Corpore tütarfirma OÜ Corpore Konverentsid juhatuse liige Meelis Kopli ütles aga, et neist aruannetest ei maksa konverentsiäris suuri järeldusi teha, sest nende äri on projektipõhine ja aastad võivad olla väga erinevad. 

Kopli sõnul midagi väga teistmoodi kasvu saavutamiseks ei tehtud. Ettevõte võitis ühe rahvusvahelise konverentsihanke. Konverentsil osales 30 riiki üle maailma ja selle eelarve oli enne majanduskriisi saabumist kokku lepitud - tavaliselt ju tehakse need kaks aastat ette. Firma jaoks suur ja vastutusrikas konverents oli Kopli sõnul oluline ka Eesti majandusele suuremalt, sest kasu said 60 allhankijat hotellidest taksofirmadeni.

"Mõnes mõttes lihtsalt vedas. Aga tegelikult, muidugi, õnn soosib tugevaid. Asi oli ikkagi selles töös, mida me iga päev tegime, see aitas hanke võita," ütles Kopli. Tema sõnul tuleb seada realistlikud eesmärgid ja teha seda, mida oskad - eriti raskel ajal riske õigesti hinnata. Ja iga päev minna tööle sellise tundega, et hommikul lähed lahingusse ja õhtuks on see võidetud.

Autor: Madli Kullaste