Tartu lennujaam radarilt väljas

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 3. veebruar 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tartu lennujaam radarilt väljas
Hiilgeajal mõned aastad tagasi saabus Tartu lennujaama terve Rootsi suusakoondis, et sõita Otepääle võistlema.Foto: Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix
Tartlasest iduettevõtja tegi tegevusetult konutava Tartu lennujaama päästmiseks ettepaneku muuta see odavlennufirmade pärusmaaks, kuid omanik Tallinna Lennujaam nimetab seda võimatuks.
Tartu lennujaam püüab saavutada kevadeks hädavajalikku lendude 70protsendilist täituvust, et meelitada lennujaama päästmiseks ainsa Helsingi liini kõrvale ka teisi lennufirmasid. Olukorda ei päästaks ka kohalikult iduettevõtjalt tulnud idee hakata Tartus odavlende vastu võtma.
Kui palju maksab Tartu lennujaama ülevalpidamine?
Tartu linnavalitsus toetas lennujaama 2013. aastal 23 000 euroga, mullu ning tänavu ligi 30 000 euroga.
Riik toetas 2013. aastal Tartu lennujaama 350 000 euroga ning mullu 403 800 euroga, sama palju antakse ka tänavu.
Euroopa Liit toetas aastatel 2000–2013 Tartu lennujaama kokku 12 miljoni euroga, millest enamus kattis 2008. aastal alanud suuremahulised ehitustööd.
Tartu lennujaamas maandub viiel päeval nädalas Helsingi lennuk. See on ka ainus liin, mis Tartu külje all Ülenurmel maandub. Tuntud tartlane, endine peaminister ja nüüdne digivolinik Andrus Ansip ütles eelmisel nädalal antud intervjuus, et tema Brüsselist koju käimiseks seda liini ei kasuta, sest lennuajad on kohutavad. Selle asemel võtab ta iga kord ette enam kui kahetunnise autosõidu Tallinna-Tartu maanteel – ajakulu, mille vältimise nimel Lõuna-Eestis oma lennujaama elus hoida püütaksegi.
Idee kohalikelt: tooge odavlennud Tartusse
Tihti lendav ning alati selleks ka Tartu lennujaama võimalusi uuriv tartlane, idufirma Mobi Lab juht Veiko Raime tegi ettepaneku muuta Tartu lennujaam Tallinna odavlennufiliaaliks.
„Iroonia kõrvale jättes, kui Tartu lennujaamas ei ole lennufirmadel huvi graafikut parandada, siis võiks kaaluda strateegiat, et teha Tartust Tallinna lennujaama filiaal, kust lendavad vaid odavlennufirmad ning lahendada ära transport Tartu lennujaamast Tallinnasse," ütles Raime.
"Võrdluseks võiks tuua London City Airporti ja Londoni Lutoni lennujaama. Viimane asub samuti Londonist pika bussi- või rongisõidu kaugusel. Tallinnal võiks olla samuti kaks lennujaama, üks mugavalt linnas, aga kallis, ja teine odavam ja kaugemal,“ pakkus ta.
Raha panemine Tartu lennujaama kaheldava tuluga
Euroopa Liidu uuring, mis analüüsis euroraha kasutamise tulemuslikkust Euroopa lennujaamades, nimetas investeeringuid Tartu lennujaama kaheldava väärtusega rahakulutuseks.
Aastatel 2000–2013 sai Tallinna lennujaam EList raha 53 miljonit eurot, Tartu lennujaam 12 miljonit eurot.
Ühe uue reisija meelitamine Tartu lennujaama läbima läks maksma prognoositust kaks korda rohkem.
Hinnanguskaalal punane-kollane-roheline pälvis Tartu lennujaam punase ehk negatiivse hinnangu kolmes kategoorias: investeeringud olid halvasti planeeritud, ei saavutatud loodetud reisijate arvu ning lennujaama olemasolu ei kajastunud positiivse näitajana kohalikus majanduses.
Positiivseks ehk rohelisega hinnati mõlemas lennujaamas seda, et investeeringuid oli siiski vaja, ehitatud hooned ja infrastruktuurid said vähemalt valmis ja teatud reisijatearvu kasv saavutati vähemalt perioodil 2007–2013.
Riskigruppi kuuluvad peamiselt pealinnadest eemal asuvad väikesed lennujaamad, mida läbib aastas alla 100 000 reisija.
Tartu lennujaama majanduslik jätkusuutlikkus on audiitorite hinnangul küsimärgi all.
Allikas: Euroopa Audiitorite Koja audit „Poor value for money“ (2014)
Raime sõnul paraneks lõunaeestlaste jaoks olukord nii igal juhul, sest siis oleks neil kodu lähedal võimalik vähemalt odavlende valida. Lisaks hakkaksid mõned Tallinnasse suunduvad turistid Tartusse lendama.
Otepää-efekti oodates
„Euroopa piires on vaja kiiret ja lihtsat lendu, Aasiasse või Ameerikasse lendamiseks, mida planeeritakse pikemalt ette, on täiesti normaalne sõita autoga Tallinnasse või Riiga, kuid siia samasse Euroopasse oleks normaalne saada oma kodulennujaamast. Ka Tartust Helsingisse ja sealt edasi lennates tuleb praeguse graafiku järgi alati seal hotellituba võtta, sest graafikud ei sobi lihtsalt,“ märkis Raime.
Raime nimetab odavlendude maandumist Tartusse Otepää-efektiks: „Otepää-suuruses linnas poleks kunagi sellist infrastruktuuri, nagu seal praegu on, kui seal ei käiks palju turiste. Olemasolevate Lõuna-Eesti elanike pealt ei tekiks ühelgi juhul nii palju lendajaid, kui suurfirmad tahavad, surve peab tulema kusagilt mujalt. See võiks tulla Tallinna poolt ehk odavlennuturistidega, kes maanduksid Tartus ja tagaksid lennukite täituvuse,“ selgitas Raime.
Otepääl otse Tehvandi suusastaadioni kõrval kahasse endise suusataja Andrus Veerpaluga Karupesa hotelli pidav Katrina Liiva ei tea, et Lõuna-Eestisse reisivad välismaised turistid arvestataval määral Tartu lennujaama kasutaksid, sest lennuajad ja liinid on lihtsalt nii sobimatud.
Liivale meenub vaid mõni üksik paari aasta tagune Karupesa külastaja, kes lendas sinna 40 kilomeetri kaugusel asuva lennujaama kaudu. Ise pole ta praegust Helsingi liini samuti kasutanud.
„Loomulikult on meile ettevõtjatele väga oluline, et sellest lennujaamast asja saaks, sest Tallinnasse on siit ju üle 200 kilomeetri. Kui see toimiks ja pääseks sellest Tallinna-Tartu otsast, oleks elu kõvasti lihtsam,“ ütles Liiva.
Plaan lendab vastu taevast
Tartu lennujaama haldava SA Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Sakkovi sõnul on Tartu lennujaama maandumisrada suurtele odavlennufirmade lennukitele liiga lühike.
„Raja pikendamiseks oleks vaja kõigepealt maad osta, see maksaks mitte miljoneid, vaid kümneid miljoneid eurosid. Kui odavlennufirmasid kuhugi meelitada, peaks teenus olema neile tasuta, eriti Tartu-suuruses linnas. Selle teenuse kinni maksmiseks ei investeeri keegi mitte sentigi,“ ütles ta.
„Odavlennufirma pole mingi ime, see on lihtsalt ettevõte, kes annab reisijale hästi vähe selle raha eest, mis nad võtavad. Minimaalne teenuste valik hoiab ka hinda all. Püsivalt lendamisega kaasnevad ka suured püsikulud ning selleks peaks olema meil ka suurem päästevõimekus,“ lisas Sakkov.
Soome hakkas ka pingutama
Praegu lendava Helsingi lennuki täituvus on 53% – teiste lennufirmade ligi meelitamiseks ja sihtkohtade lisandumiseks peaks see olema aga vähemalt 70%. Sellise eesmärgi seadis Tartule kevadeks omanik Tallinna Lennujaam. Täituvuse kasvatamine sel määral tundub üsna võimatu, kuigi linn on käivitanud oma lennujaamale mastaapse kampaania nii Eestis kui Soomes.
Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Klaasi sõnul on 70protsendine lennuki täituvus Sakkovi välja käidud määr, mille nimel võiksid Tallinn ja Tartu kevadeks ühiselt pingutada.
„Flybe'i praeguse liini edukus on paraku paljudele lennufirmadele lakmuspaber, mille järgi ka nemad oma plaane seavad. Kui ainus lennuliin on alatäidetud, ei taha ka teised tulla,“ selgitas Klaas.
Lõunaeestlaste endi mure
Sakkov ise on teemat kommenteerides öelnud korduvalt, et tartlastel pole võimalik nuriseda hõreda graafiku üle, kui olemasolev lennuk on pidevalt pooltühi. „Kui tartlased ei lenda ka selle ainsa liiniga, siis läheb ka see kinni ja teised firmad ei taha sellele juurde tulla,“ ütles ta.
„Tartu on mõeldud väikese regionaalse lennujaamana. Selle eest, et ta toimib täna kehvasti, peavad eelkõige tartlased käima peegli eest läbi ja küsima, kes need siis õigupoolest olema peaksid, kes siia lendavad, kas tallinlased, riiakad või nemad ise," märkis ta.
"Mina räägin kogu aeg tartlastele, et selle lennujaamaga saab kõik korda siis, kui te selle kaudu lendama hakkate. Kui olemasolevad lennukid on täis, tuleb ka lisaliine juurde ja ka graafikud on paremad. Aga kui jätkuvalt otsitakse imerelvi või imelahendusi, ei parane seis grammi võrragi,“ sõnas Sakkov.
Eesmärk: varahommikune laine
Klaas on kindel, et lennujaam on Tartu kui rahvusvahelise linna jaoks eluliselt tähtis. „Tartust lendajate huvides on jõuda hommikul vara rahvusvaheliste lennujaamade esimesse lainesse, seega on meie huvi ikkagi ühendus Tallinna või Riiaga – varahommikusteks edasilendudeks sinna ja hilisõhtustega Tartusse tagasi. Arvestatava sihtrühmana näeme ka soomlasi, kes võiksid Helsingist siia lennata ja Tartus seminare või konverentse korraldada,“ ütles ta.
„Nüüd on Flybe alustanud esimest korda ise Soomes Helsingi-Tartu liini kampaaniat, Eestis tehakse praegu kaubandustööstuskoja kaudu Tartu liini sooduspakkumisi nii ettevõtjatele kui üliõpilastele. Oleme tellinud videoklippe ja kutsunud üles Tartu ettevõtete juhte eelistama siia lendamist,“ rääkis Klaas.
Hetkel kuum