Marge Väikenurm • 10. veebruar 2015
Jaga lugu:

RKAS pidi advokaadibüroole alla vanduma

Riigi Kinnisvara ASi juht Jaak Saarniit tõdes, et advokaadibürood teevad viimasel ajal nullilähedasi pakkumisi.  Foto: Raul Mee

Põllumajandusministeerium valis oma allasutustele uut üüripinda otsima advokaadibüroo, mille pakkumine oli Riigi Kinnisvara omast tunduvalt odavam.

Kui RKAS soovis konkursi läbiviimise eest 7200 eurot (pluss käibemaks ja lisatasu eest õigusabi – toim), siis Tark Grunte Sutkiene tahtis õigusabi ja konkursi korraldamise eest 4650 eurot, mis sisaldas ka käibemaksu.

"Advokaadibüroodel pole viimasel ajal eriti tööd ja nad teevad vaata et nullilähedasi pakkumisi. Meie oleme konsultatsioonifirma nagu advokaadibüroo, Pricewaterhouse Coopers või Jüri Sakkeus – nõustajaid on kümnete viisi, kui mitte sadu. Tegelikult tahaksid kõik tööd," põhjendas Riigi Kinnisvara juht Jaak Saarniit. Ta lisas, et töö hind sõltub sellest, mida ja kui suures mahus tellija küsib.

Millist kasumimarginaali firma omanik teenida tahab, otsustab ka, kui madalaid pakkumisi konkurendid teevad. Saarniit tõi võrdluse alapakkumistega ehituses. "Kui on 100 ehitajat ja aastas on välja pakkuda kaks objekti, siis ongi nii, et kui tahetakse tütrele jope osta, teda koolitada ja korra mägedes käia, siis tehakse kõik, et hange võita," ütles ta.

"Konkurentsi tagamiseks küsisime pakkumust lisaks Riigi Kinnisvara ASile ka advokaadibüroolt Tark Grunte Sutkiene," vastas ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Kristo Mäe, lisades, et otsustavaks sai madalaim hind.

Büroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat Leon Glikmani hinnangul on rohkem pakkumisi alati parem. "Suurem on võimalus saada tõeliselt hea hinna ja kvaliteedi suhtega tulemust," kommenteeris ta.

Viimase aja trend

Glikman märkis, et konkursitingimusi teadmata on raske öelda, kas Tark Grunte Sutkiene tegi nullilähedase pakkumise, kuid andis siiski oma hinnangu. "Kasumimarginaal näib olevat minimaalne, mis on viimase aja trend."

Kui aga erafirma pakub riigi äriühingule konkurentsi, on see vaid hea, sest eraettevõtjal on viletsamad võimalused. Riigiettevõtted on Glikmani hinnangul reeglina vähemefektiivsemad, sest osanikuks on riik, mida esindavad poliitikud või ametnikud.

"See, et advokaadibüroo tegi ligi kaks korda madalama pakkumuse, annab tunnistust riigi äriühingu madalamast efektiivsusest. Kui eraõiguslik osanik on huvitatud majanduslikust tõhususest, siis riik lähtub pahatihti poliitilistest või soosingus olevate kõrgepalgaliste ametnike huvidest, mille tõenduseks on näiteks see, et riigisektoris on palgatõus kõrgem," selgitas Glikman. "Kui advokaat kannab koos advokaadibürooga solidaarset täisvastutust, siis  ametnikud ei vastuta reeglina mitte millegi eest."

Riik on Glikmani sõnul soodsate mängureeglite ühepoolne kehtestaja. "Seda süvendavad viimasel ajal tekkima hakanud ohtlikud riigikapitalismi ihalemise märgid, meenutame siinkohal Elroni eelistamist Edelaraudteele," lausus Glikman.

Riigi Kinnisvara vastas, et nad ei ole tutvunud pakkumistega, mille ministeerium ja advokaadibüroo teineteisele esitasid. Seetõttu ei saa sisu ja mahte teadmata ka hinnangut anda. "Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka maksumusi kõrvutada," rõhutas kommunikatsioonijuht Madis Idnurm, soovimata ka Glikmani öeldut kommenteerida.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum