Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööviljakuse tõstmine tõi kahjumi

    Estonian Celli energiakulukas tehas, mille tööshoidmise kulud on riigimaksude kasvu tõttu kõrged.Foto: Arno Mikkor

    Estonian Celli kõrge tööviljakus tuleneb osalt automatiseeritusest, mis omakorda on välja toonud kõrge tööviljakuse varjupoolena suure elektrienergiakulu, mis oli ettevõtte kahjumi üks peamisi põhjusi, selgitas Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.

    Estonian Celli haavapalgist puitmassi tootev tehas oli greenfield project, st tühjale platsile rajati tehasehooned, kuhu paigutati tipptehnoloogia kõrgeima võimaliku automatiseerituse tasemel. Lahe selgitas, et ettevõtte eesmärk on olnud pidevalt tootmismahtu maksimeerida, sest iga toodetud puitmassitonn leiab kiiresti ostja. Juhtub ka seda, et pakid laaditakse liinilt otse konteineritesse või autodele, kirjutab Äripäeva 25. veebruari kuukiri Tööstus.

    Kuidas saavutada kõrge tööviljakus?

    1. Tehas töötab sõltumata päevast ja kellaajast. Tootmine peatatakse vaid hooldusseisakuteks.

    2. Kõrgeima efektiivsuse saavutamiseks projekteeriti tehasesse kõigest üks, aga see-eest võimsaim võimalik tootmisliin.

    3. Alates käivitamisest on tehases olnud kasutusel väga keskkonnasõbralik tehnoloogia, mis vastab kõrgeimate keskkonnastandardite nõuetele. Ettevõte teeb pidevalt investeeringuid, et vähendada keskkonnamõju.

    4. Pideva innovatsiooni viimase näitena võib nimetada omaniku julgust investeerida 11 miljonit eurot Euroopa suurimasse ühemahutilisse biogaasi reaktorisse, mis on esmakordne lahendus Euroopa puitmassitehaste kõrval.

    Paraku on kõrgel tööviljakusel ka oma varjuküljed. “Automatiseeritud protsess ja valitud kemi-termo-mehaaniline tehnoloogia on väga energiamahukas. Kuna tehase käivitusjärgsel perioodil on elektrienergia tariif peamiselt riigi kehtestatud maksude tõttu enam kui 2,5kordistunud, siis on energiast kujunenud suurim kuluartikkel ja tehase 22 miljoni eurose kahjumi peamine põhjus. Praegu maksab Estonian Cell elektri eest 4-6 miljonit eurot aastas rohkem, kui maksaks sama võimsusega tehas Soomes või Rootsis,” rääkis Lahe.
    Suur energiatarvidus iseloomustab enamikku tänapäevaseid kõrge tööviljakusega tööstuseid. “Elektrienergiat eksportiva riigina ei peaks Eestis energiatarbimise pärast liigselt muretsema, seda enam, kui leidub tööstusettevõtteid, mis energiakasutusega ekspordiväärtust veelgi tõstavad. Loodame, et sarnaselt Soome ja Rootsiga kehtestatakse ka Eestis lähiajal maksuvabastusi ja maksulagesid tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks,” lisas ta.
    Käive töötaja kohta kasvab pidevalt
    Täisautomatiseeritud tehases töötab kokku 85 inimest. Estonain Celli käive töötaja kohta oli 2014. aastal üle 800 000 euro, 2013. aastal oli see 767 000 eurot. Tehase mõju tööandjana on siiski suurem, kuna kogu väärtusahelas annatakse tööd ligikaudu 500 inimesele.
    Estonian Cell on Eesti suurim taastuvast allikast pärineva biogaasi tootja, Estonian Celli 2014. aasta käive oli 69 miljonit eurot ja tehas eksportis toodangu 100%.
    Estonian Cell kuulutati sel aastal keskkonnaministeeriumi Eesti keskkonnaauhindade konkursi üldvõitjaks. Ettevõte sai ka võidu keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi alamkategoorias.
    Estonian Cell on enam kui tuhande ettevõtte hulgas jõudnud üleeuroopalise konkursi European Business Awards finaali. Konkursil tunnustatakse firmasid nende saavutuste ja innovatsiooni eest. Estonian Cell kandideerib ainukese Eesti firmana keskkonnamõju ja vastutustundliku ettevõtluse kategoorias. Võitjad selguvad juunis.
    Peale selle saab 25. veebruaril ilmuvast kuukirjast Tööstus teada, millised on erakondade tulevikuplaanid tööstuse vallas ja kuidas Kõmsil maju toodetakse.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.