Sirje Rank • 3. märts 2015 kell 8:30

Rootsi sotsid tahavad leevendada eelarveraame

Rootsi peaminister Stefan Löfvrn ja rahandusminister Magdalena Andersson  Foto: Scanpix/Reuters

Rootsis läinud aasta lõpul ametisse asunud punaroheline valitsus tahab muuta pea 20 aastat jõus olnud eelarvepõhimõtet, et eelarve peaks 1% ulatuses SKPst ülejäägis olema.

Raam pandi paika, kui Rootsi peaministriks oli saanud Göran Persson. Rootsil oli toona kuhjunud kõrge riigivõlg ning usaldus avaliku sektori rahanduse vastu oli väga madal. Tänaseks on Rootsi riigivõlg alanenud ca 40%-le SKPst ning riigil on investorite silmis usaldusväärne ja hea renomee. Toona paika pandud raamistik on Rootsit hästi teeninud.

Rootsi päevalehes Dagens Nyheter täna avaldatud artiklis teevad peaminister Stefan Löfvrn, rahandusminister Magdalena Andersson ja finantsturgude minister Per Bolund ettepaneku asendada ülejäägi eesmärk tasakaalus eelarve eesmärgiga. Selleks tellitakse konjunktuuriinstituudilt vastav analüüs ning käivitatakse arutelud opositsiooniga.

Põhjenduseks tuuakse, et Rootsi on praegu seatud sihist kaugel – mullu oli eelarvedefitsiit 2,1% SKPst. Kui üritada täita ülejäägis eelarve eesmärki, tuleks eelarvepoliitikat majanduslikult mitte kõige soodsamal ajal tuntavalt koomale tõmmata ja makse tõsta (ca 75 miljardi Rootsi krooni ulatuses).

Teisalt leitakse, et ka tasakaalus eelarve on piisav, et riigil oleks võime majandust konjunktuuri languse tsüklis avaliku sektori rahaga toestada. Peale selle on range raamistik täitnud oma algse eesmärgi – vähendada Rootsi riigivõlga ja taastada usaldus Rootsi avaliku sektori finantside vastu.

Kohe ülejäägisihist loobumine ei looks eelarves kulutusteks ruumi, küll aga võimaldaks edaspidi investeerida rohkem infrastruktuuri, haridusse, teadusesse ja uutesse elamispindadesse.

„Oluline on, et majanduspoliitika lähtuks sellest reaalsusest, mis on siin ja praegu,“ kirjutavad autorid. 20 aastat tagasi samuti sotside juhitud valitsuses kasutusele võetud eelarveraamistik vajab moderniseerimist. „Samal ajal saadab see investoritele ja teistele olulise signaali, et valitsus kannab jätkuvalt hoolt nii avaliku sektori rahanduse jätkusuutlikkuse kui ka majanduskasvu ja sotsiaalkaitse eest.“

Hetkel kuum