1000euroste arvete nõue osutus üliedukaks

„Hea raamatupidaja on maksuameti sõber, kuigi viimasel ajal üritatakse meid vastandada,“ ütles Veermäe täna Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee maksukonverentsil oma ettekannet sisse juhatades.

Veermäe sõnas, et ilmselgelt ei oota keegi maksuametilt, et see teda ei kontrolliks. „Eelnev aasta on olnud pingeline, muudatuste põhieesmärk oleks pikas plaanis saada maksuhalduri hoob täpsemaks, et tegeleksime õigel ajal õigete asjadega,“ selgitas Veermäe viimasel ajal kriitikanoolte alla sattunud ameti eesmärke.

Ta möönis, et ameti põhimure on olnud käibemaks. See, et käibemaksu ei deklareerita ja see jääb mõnes kohas kogumata, on mure kogu Euroopas.

Rääkides 1000euroste arvete vajalikkusest, selgitas Veermäe, et selle tulemusel saab riik raha juurde. „Kui me 1000euroste arvete ettepanekut tegime, oli sõnum, et riik saab aastas ca 30 miljonit eurot tulu juurde. Täna võime öelda, et aastane tulu eelarvele on kaks korda suurem,“ seletas ta.

„Müügid ja ostud on kukkumas, aga käibemaksu laekumine kasvab. Majanduskeskkond on pigem aeglustunud, kuid käibemaksu laekumine kasvab,“ rääkis Veermäe, andes mõista, et see näitab metoodika pikaajalisust ja efektiivsust. Ta lisas, et arvepidamine peab üldse olema efektiivsem ja automatiseeritum.

Kahe kuuga on Veermäe sõnul tuvastatud ca 3400 ettevõttelt on tulnud käibemaksu kahju vähemalt 21 miljonit eurot. „Meie tahame seda, et ei peaks palkama maksu kogumiseks revidentide armeed. Tahame mõelda välja pigem innovaatilisi lahendusi,“ rääkis Veermäe.

„Neid skeeme tuleb mõnuga – tööd meil jätkub,“ põhjendas Veermäe käibemaksu kogumise ja 1000euroste arvete vajalikkust.

Ta lisas, et MTA soovib neid skeeme veidi koomale tõmmata. „Meid on rünnatud, et issand, uus süsteem ei välista ju pettuseid! Ei välista jah. Kuid me tahame suunata käitumist teistsuguseks,“ rääkis Veermäe ja toonitas, et see aitab pettuseid koomale tõmmata.

Meediasse jõudnud ametiautode kontrollimine spordiklubi ees näitas, et osa ettevõtjaid valetas haldurile auto kasutamise kohta. "Autode puhul pole mõtet mängida jaanalindu!" ütles ameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.

„Selle seadusega jäi rakendamise pool poolikuks, aega anti selleks vähe. Me peaksime tegema maksustamist võimalikult lihtsalt. Kuid me ei tohiks süsteemi genereerida JOKKindust sisse,“ rääkis Veermäe Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee maksukonverentsil ametiautode maksustamist puudutavast. Edasine tegevuskava on hetkel koostöös ministeeriumiga alles arutamisel.

Palju pahameelt tekitanud sõiduautode kontrolli teemal käivad MTA-l ja ministeeriumil veel vaidlused ja läbirääkimised. „Teema oli üleval, et kui maksuamet kontrollib ja teeb pilte, siis kas ületasime piire. Kommunikatsioon oleks pidanud olema ette suurem. Kuid me ministeeriumiga arutame veel asja. Ma räägin praegu 100% käibemaksu mahaarvajatest – kuidas peaksime seda tõendama, kes kuidas kasutab? Rakendamine on keeruline,“ rääkis Veermäe. Ta lisas, et kontrollidega jätkatakse vaid sellisel moel, mis omab mingit mõju. Tema sõnul kõik ettevõtjad maksuhaldurit ei lollita ja ta tahaks, et edaspidi mindaks kontrollima vaid sinna, kuhu on vaja.

Mis puudutab ühtset tööregistrit, siis see on tema hinnangul hea ja üheselt toimiv asi ning musta tööjõu osakaal on tänu sellele vähenenud. „Näiteks eelmisel nädalal tehti Raekoja ümber olevate platside söögiasutustes kontroll ja vaid üks töötaja oli registreerimata,“ lausus Veermäe.

Uuel e-maksuameti keskkonnal on probleemid Veermäe sõnul seetõttu, et süsteemid on vananenud ja vajaksid uuendusi. „Näiteks uus TSD, mille juurutamine on olnud veidi problemaatiline, seal loome alles uusi võimalusi juurde. Kuid aastatega loodud maksuameti veebisüsteem on jäämas ajale jalgu. Seis on selline, et mõned süsteemid kukuvad kahe aasta lõikes kokku,“ nentis Veermäe. Ta lisas, et lisaks tehnilisele uuendamisele soovitakse üle vaadata ka e-maksuameti visuaal, et iga ettevõtja saaks tulevikus luua endale sobiva keskkonna. Praegu käivad tema sõnul sel teemal alles analüüsid.

Veermäe viitas ettekandes ka Äripäeva tänasele loole „Maksuameti ahistavad kuupäevad“, kus toodi esile raamatupidajate ettepanek võimaldada deklaratsioone esitada ühel päeval. „Meie jaoks see pole küsimus, kuid häda on selles, et käibemaksu maksmist ei taha ükski ettevõtja tuua 10. kuupäeva peale, kuid kui viia TSD 20. kuupäevale, siis ei saa pensionär raha. Meil pole probleemi viia see ühele kuupäevale iseenesest,“ rääkis Veermäe.

Praegu analüüsitakse Veermäe sõnul ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlust võimalike arenduste kohta maksuametis. Üks võimalik arutluskoht on ka see, et nihutada käibemaksukohustuslaste piirmäära kõrgemaks. „Peame sel teemal alles ettevõtjatega suhtlema. Paljudes riikides on käibemaksu piirmäära viidud kõrgemaks ja väikeettevõtlus vabastatud käibemaksust, kuid seda peab arutama,“ rääkis Veermäe.