Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    800 tehingu mees: kuulsus kahjustab mu äri

    Eelmisel aastal metsamaadega ligi 800 tehingut teinud Olar Järvloo ei soovinud oma äritegevuse tagamaid avada.Foto: Eve Rammo

    Ma ei taha olla kuulus, tahan hoida hästi madalat profiili, sest muidu võib see mu ärile kahju teha, ütles Eesti aktiivseim eraisikust maadevahendaja Olar Järvloo Äripäevale antud intervjuus.

    Möödunud aastal kauples Järvloo pea­aegu 800 kinnistuga. See tähendab, et ta peaks käima iga päev mitu korda notaris, ka puhkepäevadel ja pühadel.
    Järvloo eelmisel aastal vahendatud kinnistute kogupindala oli kaks korda suurem kui Pärnu linn. Tema olulised kliendid on välismaiste omanikega firmad, kes siin aktiivselt metsamaad kokku ostavad.
    Järgneb telefoniteel tehtud intervjuu Järvlooga.
    Vaatasin Inforegistrist, et olete väga edukas maaärimees. Siin on näha, et Teil on viimase kolme kuu jooksul võõrandatud 56 objekti ja omandatud 112 objekti. Kas need numbrid vastavad Teie hinnangul tõele?
    (Naerab) Mis ma pean ütlema Teile?
    See on küll erakordne, et üks eraisik jõuab nii lühikese aja jooksul niivõrd palju tehinguid teha.
    Ärge jumala eest aastat vaadake!
    Kas siis aasta peale võib tulla tuhandetes tehinguid?
    Ma arvan küll.
    Kuidas Te jõuate neid nii palju teha?
    Ma ei taha vastata Teile, ma ei taha kuulus olla!
    Aga Te juba olete.
    Kuidas? Te vaatasite vaid mu andmebaasi.
    Just, seetõttu kirjutame Teist artiklit.
    Ärge jamage! Kus Te kirjutate? Rääkige.
    Äripäevas, olen Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.
    Kirjutage millestki muust! Tallinna peal on küllalt, millest kirjutada. Te helistage mulle vahepeal, annan Teile teemasid, millest kirjutada. Miks Eesti riik pani nii palju miljoneid Eesti Energia põlevkivi tootvatesse kateldesse. Miks need ei tööta? Ja Eestis mädaneb ca 60 miljonit tihumeetrit küpset leppa kümne aasta jooksul ära. Skandinaavias toimuvad praegu suurimad paberitööstuse ümbermängimised, paberipuud pole kuskile panna.
    Mida Teie arvates siis tegema peaks?
    Miks Eesti Energia nii halvasti käitub? Miks laseb ministeerium mängida mingeid poliitilisi mänge ja mingeid oma huvisid? Mängitakse nende peale ainult. Võeti ära paberküte, aga Eestis metsad mädanevad.
    Kuidas see Teie ettevõtlust puudutab?
    Kui ma tahan materjali müüa, on mul väga raske müüa. Skandinaavia turg dikteerib praegu hinda. Hinnad on väga kehvad.
    Väga madalad?
    Jah. Okei, see on eraldi teema. Kuidas Te olete võtnud ette mind ja tahate minust nüüd eraldi kirjutada?
    Minu arvates on see harukordne, et üks inimene nii palju jõuab.
    Aga ma ei taha, et Te kirjutate.
    Miks Te ei soovi?
    Ma ei näe põhjust. Ma ei taha olla kuulus. Ma tahan hoida hästi madalat profiili. Ma ei taha, see võib mu ärile kahju teha.
    Kuidas küll?
    Seda ma ei saa avaldada, see on minu ärisaladus, palju ma tehinguid teen. Palju ma kolme kuu jooksul ostsin?
    Omandatud on 112 ja maha müüdud 56.
    Ma kehvemat… no jah, minuga on nii…
    See on veel kehv number?
    See on jah nõrk number väga.
    Miks Te eraisikuna neid tehinguid teete?
    Ma ei saa vastata, see on ärisaladus.
    Kas Teid abistab ka keegi? Võib-olla Te olete üliinimene, aga see ju tõesti nõuab supervõimeid nii palju tehinguid teha.
    Võib ju Eestis olla ka mõni super­inimene.
    Kas Te siis absoluutselt üksi tegelete nende asjadega või töötate kellegi heaks?
    Ei-ei, ma ei tööta kellegi heaks. Näete, mul on abikaasaga kaasomandis kõik.
    Ses mõttes olete iseseisev, Teil ei ole kedagi, kes...
    Ma olen FIE. FIE on üksinda, tal ei ole firmat ega midagi.
    FIE võib ju ka töövõtulepinguid teha.
    Võib teha, aga mina seda ei tee. Lihtsalt tuleb jõuda, tuleb jõuda… hommikul vara üles ja…
    Te väidate siis, et olete kolme kuu jooksul 112 objekti iseseisvalt ostnud?
    Ma ei saa väita Teile midagi. Ma pean nüüd oma juristiga rääkima, kust on pärit sellised andmed Teil.
    Need on avalikud andmed. Kelle omandis objektid on ja kelle omandisse liiguvad, see on kõik nähtav. Ja ma saan aru, et Te neid numbreid ka ümber ei lükka, kui ütlete, et need on veel kehvad numbrid.
    Ma ei saa Teile midagi rääkida. Järgmine samm, kui ma Teiega kõne lõpetan, võtan ühendust oma juristiga kohe.
    Miks on vaja juristiga rääkida?
    Selleks on, et ma ei taha, et mind avalikustatakse. Siis Te annate valeandmeid, siis ma kaeban Teid kohtusse. Kindlasti leian valeandmeid selle teema seest.
    Te siis ähvardate mind kohtuga?
    Ma ei ähvarda, need on minu järgmised sammud. See on kaitserefleks mul selline, ma pean ennast kaitsma.
    Mille eest Te ennast kaitsma peate?
    Ma ei taha, et Te avalikustaks. Te pöördusite minu poole, aga Te hakkate minu tahte vastaselt avalikustama ja leiutate sinna loo juurde.
    Ma ei leiuta seda lugu. Helistangi ju Teile, et küsida täpsemalt…
    Ma ei ütle midagi Teile! Ma ei ole neid ostnud. Kui Te leiate, et olen, siis olen. Kui ma leian sealt, mis ei vasta tõele, ma automaatselt reageerin.
    Kellele Te müüte neid objekte?
    Ma ei oska öelda. Ma ei tea, kas ma müün või ei müü. Te peate avalikust infost ise need andmed kätte saama.
    56 objekti on võõrandatud. Kas Teil on kindel klient, kes neid ostab?
    Minult Te nagunii rohkem vastuseid ei saa. Aga kui seal tulevad valed asjad, kuidagi lugu leiutatakse, siis ma ütlen ausalt, siis ma pean ennast kaitsma.
    Viimase küsimuse küsin Teie käest: kuidas olete seotud Metsameister OÜga?
    Ma ei teagi, ma ei olegi seotud. Ma ei tea, millest te räägite.
    Kas seda ettevõtet teate iseenesest?
    Neid meistreid ja metsi on igasuguseid. Väga raske öelda… Minu soovitus on, et jätke see teema rahule! See on selline teema, mida Teie hakkate minust kirjutama, aga mina ei taha, et Te kirjutate. Mina ostan ja müün ning lõikan ning tegelen metsamajandusega. See ongi kõik. Numbritest, mida Te olete võtnud, ei tea mina midagi.
    Te siis ei tee mitte ühegi firmaga koostööd?
    Ma ei oska öelda. Ma ei tea…
    Peaksite ju teadma, kui koostööd teete.
    Ma veel kord ütlen, see jutt ei vii kuhugile. Jõuame selle jutu lõppu. Kui tuleb ülespuhutud mingi… ma ei taha Teid ähvardada, on ju…
    Kuidas see Teie ärile kahjulik on, kui ma Teist kirjutan?
    Mulle ei meeldi, kui minust kirjutatakse. Et õigesti kirjutataks, pean mina rääkima, aga mina ei taha rääkida. Ma tahan oma rida ajada, ning nüüd hakatakse minust kirjutama. Milleks?
    Teil on praegu võimalus teha minuga koostööd selleks, et avaldatud info oleks tõene.
    Ei. Kui see pole õige, hakkab asi teistmoodi käima. Ma ei hakka pärast nalja tegema, et oh, seal oli midagi… Kui minule tõmmatakse mingi tuli peale praegu, siis ma lasen omalt poolt seda tuld nii, et vähe pole. Ma leian sealt need kohad, mis Te luuletate sinna.
    On ju ometi Teiega seotud veel teisi allikaid, kellega on võimalik rääkida.
    Need allikad ei räägi tõtt. Nad ajavad mingit luulujuttu-kuulujuttu. Ärge kuulake teiste jutte.
    Selle vältimiseks pakun ma Teile, et teeksite minuga koostööd.
    Ei-ei… ma ei tee koostööd. Ma ei taha, et minust kirjutataks. Siis tulevad kohtukeissid…
    See on vist juba viies ähvardus, see pole hea toon asjade arutamiseks.
    Andke minna. Veel kord ütlen… kõike head!
    ***
    Järvloo helistab veidi aega hiljem tagasi, kui ajakirjanik on jõudnud paari maamüüjaga rääkida.
    Järvloo: Sain ühe äreva kõne inimese käest, kes müüs mulle mõne maatüki Tallinnas, et Te olete sellisel ähvardaval toonil tahtnud tema käest informatsiooni hankida.
    Ajakirjank: Kindlasti mitte ähvardaval toonil, olen ajakirjanik ja esitasin talle küsimusi.
    Järvloo: Tahate edasi minna selle päris sõuga, andke minna. See tuleb päris valus Teile. See inimene helistas mulle, oli endast nii väljas, ta on nõus andma tunnistusi, et Te ähvarduste teel olete tahtnud tema käest informatsiooni hankida.
    Ajakirjanik: Kordan veel, et ma ei ole kedagi ähvardanud, ainult mõned küsimused esitanud.
    Järvloo: Esitage edasi. Ma veel kord ütlen, see asi ei lõpe hästi. Head aega!
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.