Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa revolutsioon tõmbab Eesti firmad kaasa

    Christian Matthias Schlaga, Seth Lackman ja Arno Kolk.Foto: Eiko Kink

    Saksamaa ambitsioon on olla juhtiv tööstusriik ka 21. sajandil, mil paljud tootmisprotsessid infotehnoloogia juurutamisest täielikult uuenevad.

    See tähendab väga suurt vajadust uute IT-põhiste ärimudelite, tarkvaraarenduse ja IT- lahenduste järele.
    “Eesti firmadel on see kompetents olemas, et olla osa selle tööstuse uue väärtusahela loomisest,” on Ericsson Eesti tegevjuht ­Seth Lackman optimistlik. Seda ütleb ta küll eelkõige kui Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige.
    Koos Saksamaa suursaatkonnaga korraldab ITL maikuus Tallinnas konverentsi Tööstus 4.0, et kahe riigi osapooled kokku viia.
    Suhtlevad masinad ei ole ulme
    Saksamaal on tööstusrevolutsiooni neljas laine väldanud juba vähemalt aastast 2013, mil kantsler Angela Merkel selle n-ö välja kuulutas. Vedajaks ja tõukajaks on siiski ettevõtted, ülikoolid ja teadusasutused.
    “Kui tähtis on see Saksamaale, oli näha maailma suurimal tööstusmessil Hannoveris, kus Tööstus 4.0 oli tänavu peateema,” rääkis Saksamaa suursaadik Eestis Christian Matthias Schlaga. See, et seadmed omavahel ise suhtlevad, ei ole enam ulme.
    Kui rehkendada nii, et tööstusrevolutsioon 1.0 oli tootmise mehhaniseerimine vee ja auru jõul, 2.0 masstootmise leiutamine ja 3.0 automatiseerimine, siis 4.0 ühendab tööstustootmise etapid interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil täiesti uuel moel.
    “Efektiivsus paraneb oluliselt ja sellega konkurentsivõime,” ütles Schlaga.
    Ja see on tähtis, sest muu maailm ei maga – infotehnoloogia ja tootmisprotsesside ühitamisega tegelevad nii USA kui Aasia Hiinaga eesotsas. Ehkki nimetamise viis võib olla erinev – Saksamaal Tööstus 4.0, Eesti uue valitsuse koalitsioonilepingus “asjade interneti lahendused”.
    “Eesti peab nende trendidega kaasas käima,” ütles Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk, “muidu minetame oma konkurentsivõime.” Sest kui tahame toota suuremat lisandväärtust ja saada paremat palka, tuleb konkureerida parimatega, mitte odavaimate tootjariikidega. Koostöö Saksamaaga annaks Kolgi sõnul Eesti ettevõtetele hea võimaluse saada osaks Saksamaa firmade suuremast väärtusahelast.
    Või vastupidi – taoline koostöö Saksa firmadega võib muutuda järjest problemaatilisemaks, kui ei ole sarnaseid tootmismeetodeid ja -filosoofiat, märkis suursaadik. “Kui Eesti tahab hoida oma tööstuse konkurentsivõimet ja olla järjest enam partner Euroopa tööstusmaailmale, siis pole muud alternatiivi kui arenguga kaasa minna,” ütles Schlaga.
    Balti riikides on käinud näiteks autotootja Volkswageni esindajad maad kuulamas, kuivõrd siinseid firmasid saaks mitmeid riike hõlmavasse tootmisahelasse lülitada.
    Suursaadiku arvates oleksid Saksamaa ja Eesti ideaalsed partnerid - Saksamaa tööstusega ja Eesti oma IT-oskuste ja e-asjadele avatud mõttelaadiga, milles mitmed maad Eestile alla jäävad.
    Harley Davidson kuue tunniga
    Oma lemmiknäiteks sellest, mida tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmisega teha saab, toob Seth Lackman Harley Davidsoni mootorratta. Varem kulus selle valmistamiseks täpselt kliendi nõudmiste järgi 21 päeva. Praegu valmib tellimus kuue tunniga. “Tulevikus suudad individualiseeritud tooteid teha masstootmise hinnaga,” võttis Lackman 4.0 kontseptsiooni kokku.
    Ka tema rõhutas head võimalust Saksa ettevõtetelt õppida ja koostööd teha, sest kellelgi ei ole veel kõiki vastuseid. Eesti IT firmad on igati tasemel ning mitmed targad lahendused - näiteks logistikas - juba toimivad. Muule maailmale on kindlasti huvitav ka Eesti ühiskonna üldine valmisolek e-lahendusi kasutusele võtta. Ja Eestil on olemas X-tee, mis ühendab andmebaase ja võimaldab turvalist andmeedastust, mida vajavad ka 4.0 kontseptsiooni juurutavad ettevõtted.
    Arno Kolk pidas oluliseks eraldi osutada, et kontseptsioon 4.0 ei puuduta üksi patsiga IT osakonna juhte. See puudutab kogu tööstust ja ühiskonda laiemalt. Ka pankureid, kes oma rahale targemat rakendust otsivad kui Lõuna-Euroopa kinnisvara.
    Vähe oluline pole seegi, et Saksamaa on Euroopas praegu tugevaimaid majandusruume. Aeg on julgemalt vaadata Balti riikidest ja Põhjalast kaugemale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Ryanairi juht: odavlendude aeg on möödas
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.