Viis presidenti panid lauale euro tulevikuraporti

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 22. juuni 2015 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viis presidenti panid lauale euro tulevikuraporti
Euroopa Komisjoni president Jean Claude JunckerFoto: Scanpix/Reuters
Täna tegid Euroopa Liidu viis presidendi avalikuks oma nägemuse, kuidas rahaliidu struktuuri võiks edasi ehitada, et rahaliit paremini toimiks.
Need viis presidenti on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk, euroala rahandusministreid koondava Eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ning Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.
Ettepanek visandab muudatusi kolmes järgus kuni 2025. aastani. Kiiremat rakendamist vajavad näiteks sellised meetmed nagu Euroopa ühtne hoiusekindlustuse süsteem. Euroala ühine n-ö rahandusministeerium on aga kaugem eesmärk. Ambitsioonikamaid eesmärke seatakse pärast 2017. aastat.
„Euro on valuuta, mis võiks paremini toimida,“ möönis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, lisades, et majandus- ja rahaliidu ehitamine on alles pooleli.
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis lisas, et rahaliidu valmisehitamine pole eesmärk omaette. „See on vahend, kuidas aidata kaasa majanduskasvu kiirendamisele ja töökohtade loomisele ning kõigi kodanike jõukuse kasvule nüüd ja tulevikus.“
Praegu on kriis erinevusi euroala riikide vahel pigem süvendanud ning töötute armee on euroalal paisunud 18 miljonile.
ELi valitsusjuhid arutavad raportit neljapäeval Brüsselis algaval Ülemkogul.
Raport ei maini poole sõnagagi Kreeka kriitilist seisu, mille arutamiseks on täna Brüsselis erakorraliselt koos nii euroala rahandusministrid kui ka valitsusjuhid. Raport räägib ühisest tulevikust.
Pakilisematest ülesannetest tuleb edasi liikuda pangandusliiduga, mille teine etapp ühtse järelevalve käivitumise järel – ühtne kriisihaldusfond – käivitub tuleva aasta 1. jaanuarist. Raport märgib, et kiiresti tuleks kokku leppida sildfinantseering selle fondi jaoks, et see oleks kohe käivitudes n.ö operatiivne. Sest fondi täitumine maksudest võtab aega, vahendab agentuur Bloomberg.
Samuti tuleks veel enne 2017. aastat astuda konkreetseid samme ühtse hoiusekindlustuse loomiseks, niivõrd kui see ELi praeguste aluslepingute raames võimalik on. Perspektiivis on mõeldav, et rahvusriigi tasandil garantiile luuakse Euroopa tasandile edasikindlustus.
Majanduspoliitikas visandab raport šokipuhvrit, mis aitab riikidel majanduse langusperioodidega paremini toime tulla. Sellest ei või saada aga ei põlistatud ülekandemehhanismi ega kriisitõrjevahendit – eesmärk on toetada riiki, mille oma vahenditest suurema kriisi puhul napib.
Maksud ja eelarvekulude jaotus jääks jätkuvalt liikmesriikide pädevusse.
Visiooni järgi tuleks riikidel enam painduda kesktasandilt koordineeritud reformide alla, kui nad uusi loodavaid tugimehhanisme kasutada tahavad. Ühe esimese sammuna tuleks euroala riikidel luua sõltumatud instantsid konkurentsivõime, sealhulgas palgatõusu kiiruse, analüüsimiseks ja monitoorimiseks.
Siht on rahaliit valmis saada hiljemalt 2025. aastaks. See eeldab ka mitmete kriisi ajal kiirustades tehtud ja liikmesriikide vahel kokku lepitud uuenduste viimist ELi seadustesse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Komisjon
- Poliitika
Hetkel kuum