• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstuspargid kaotanud varasema võlu

    Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Aare Raev luges üles rea töid, mis suuresti tänu EASi toetusele tehtud.Foto: Kadrin Kärner

    Kuigi tööstusparkide esindajad kinnitavad kui ühest suust, et huvilisi jätkub, otsivad ettevõtjad pigem alternatiivseid lahendusi.

    Vahi tööstusparki kinnistuid müüva maakleri Sandra Musta sõnul on tööstuspargid aja jooksul kaotanud endise võlu, kirjutab 27. augusti Äripäev tööstuse rubriigis.
    Juba kümmekonna aasta eest hakkas Pärnu linn planeerima Loode-Pärnu tööstus­küla. Ent plaaniks see toona jäigi, peagi saabus ka majanduskriis, mil ettevõtted laienemise asemel hoopis tootmist koomale tõmbasid. Veel paari aasta eest laius 250 hektari suurusel endisel sõjaväealal võsa, mõni vana militaarhoone ja päevinäinud kruusateed. Siis aga hakkas linn koostöös Pärnumaa ­Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega piirkonda lõpuks ka reaalselt arendama.
    Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Aare Raevu sõnul said nad ­EASilt piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetme raames miljon eurot toetust, linn ise lisas 400 000 eurot. “Tänavad, vesi ja kanalisatsioon, elektriühendused, tänavavalgustus ja haljastustööd,” loetles ta, mis ära tehti. Tegu on arenduse esimese etapiga, millele hiljem järgneb veel kaks.
    Praegu on tööstuskülas püsti vaid OÜ ­Pereauto Renault’ ja Dacia sõiduautode müügisalong ja teenindushoone. Kokkulepped on olemas veel kuue firmaga. Näiteks ehitavad sinna oma tootmishoone tekstiili- ja puidutöötlemisvaldkonnas tegutsevad firmad.
    Hoonestusõiguse tasuks on kolm eurot ruutmeetri kohta, mis on selgelt alla turuhinna, ent lisatingimuseks on näiteks uute töökohtade loomine. Raevu sõnutsi on huvilisi juba ka teiseks etapiks ning kinnistud tühjalt seisma ei jää.
    Ida-Virumaal panustatakse keemiatööstusele
    SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus arendab tööstusparke Narvas, Jõhvis, Kivi­õlis ja Kohtla-Järvel. Nende kodulehelt on näha, et Narvas on huvi suur, ent teistes linnades ootab valdav osa kinnistuid alles huvilisi. Sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmiku sõnul on see nii, kuna Narvas alustati arendusega varem, teistes linnades alles paaril viimasel aastal. “Jõhvi Logistika ja Äripargi projektiga alustasime 2013. aastal. Tänaseks on kehtestatud detailplaneering, koostatud taristuprojektid. Infrastruktuur valmib augusti lõpuks. Kuna alustasime projektiga hiljem, oleme turunduse ja tehingutega vastavalt ajalises nihkes võrreldes Narva projektiga.”
    Kui näiteks Pärnu tööstuskülas on keemia­ettevõtete paiknemine küsitav, keskkonnasäästlikkuse aspektist lähtudes, siis Ida-Virumaal on teisti. Kohtla-Järve tööstuspark ongi mõeldud ennekõike energiamahukatele tootmisettevõtetele ja keemiatööstusele. “Viimase puhul on tegemist ühe kõrgeima lisandväärtusega tööstusharuga, mistõttu on ootused projektile väga kõrged. Tegeleme aktiivselt turundusega ning esimesed läbirääkimised ettevõtetega käivad,” märkis Kuusmik, kes on veendunud, et ettevõtjatele on kasulik rajada uus hoone tööstusparki. “Ise detailplaneeringu koostamine, taristuga seotud küsimuste lahendamine ja muud selline on aeganõudev ning seotud suure hulga juriidiliste asjaajamistega.”

    Kuidas ja millest kujuneb kinnistu hind?

    Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Einar Niin

    Kinnistud erinevad põhiliselt ümbruskonna infra­struktuuri, võimalike kommunikatsioonide, asukoha perspektiivi-atraktiivsuse ja võimaliku piirkonnas asuvate ettevõtete vahelise sünergia poolest.

    Nendest asjaoludest lähtuvalt kujuneb ka hind – kinnistuid võib pealinna ümbruses leida alates hinnast 30 eur/m2 ning kuni 100 eur/m2. Näiteks arenenud tehnopargis, kus eksisteerib arvestatavas mahus tegutsevaid ettevõtteid ja mis asub põhimagistraali ääres, kus kommunikatsioonide liitumispunktid on kinnistu piiril, võib olla hinnaks 80–100 eur/m2. Samas mõni kilomeeter edasi väiksema toimiva äriaktiivsusega tehnopargis võib leida sarnase kinnistu poole soodsama hinnaga.

    Mida lähemal linnale, seda kallim. Hinnakujunduses mängivad olulist rolli ka kaugus linnast ning nähtavus põhimagistraalilt – linnalähedus ja hea nähtavus annavad osa ettevõtete jaoks lisaväärtust, mida hinnatakse kõrgelt ja mille eest ollakse valmis maksma.Tallinna lähistelt soovitan Jüri Tehnoparki, kuna sealne hinna-kvaliteedi suhe on tasakaalus. Asukoht on logistiliselt soodne, samas kergesti ligipääsetav – Tallinna ringtee keskel ja Tartu maantee ääres. Kinnistud ja taristu on välja arendatud ning arendaja on valmis ehitama vajadustele vastava hoone ning seda pikaajaliselt välja üürima või ka kinnistuid müüma.

    Park säästab ettevõtja aega ja raha
    ASi Tallinna Tööstuspargid juhi Ivar Lindpere sõnul säästab tööstusparki kolimine ettevõtja jaoks aega ja raha. Suure maa-ala väljaarendamine kinnistuteks on kokkuvõttes odavam kui ühele kinnistule detailplaneeringu tegemine ja kommunikatsioonide väljaehitamine. Aktsiaseltsile kuuluvas Tondi­raba tööstuspargis on kõik kinnistud müüdud ja arendustegevuseks maad juurde ei ole võimalik saada, küll aga on veel kinnistuid Betooni ja Suur-Sõjamäe tööstusparkides. “Meie tööstusparkides on lisaks toidu- ja tööstuskaupade tootmisele ettevõtteid, mis tegelevad autode avariijärgse remondi, värvimise ning ümberehitusega; tööriistade laenutamisega; elektroonikaseadmetega ning tootmise ja konstrueerimisega,” märkis ta. “Eelistusi ettevõtete tegutsemisvaldkonna suhtes ei ole. Tähtis on, et alustav ettevõte loob uusi töökohti.”
    Kui mainitud arendused on seotud paljuski ka omavalitsuse üldiste huvidega, siis konkurentsi pakuvad ka eraettevõtted. Öeldakse, et oluline on ka turul eristuda. Seda teeb näiteks Hammerhead OÜ, mis arendab tööstusparki Lasnamäel Priisles. Nad ehitavad kokku neljas etapis 22 000 m2 kontori-, lao- ja tootmispindasid, mis müügi asemel hoopis välja üüritakse. Hammerheadi juhatuse liige Allan Kool ütles, et nimetaks nende arendust pigem äripargiks, kuna tootmise kõrval seal ka müüakse. “Igal meie üüripinnal on esinduslik klaasfassaad ning oma sissekäiguga kauplus-kontor. Tänavalt vaadates on tegemist justkui nii-nimetatud butiik või outlet-tüüpi kaubanduspindadega. Kui mõni ettevõte soovib üürile võtta suurema osa hoonest, dikteerib see mõnevõrra ka hoone välimuse ja funktsiooni,” rääkis ta. Üürihinnad on 6,3 eurot ruutmeetri kohta, mille lisandub kõrvalkulu. Ta ütles, et valdkonna suhtes piiranguid pole – miks mitte ei võiks toitlustusettevõtete kõrval tegutseda näiteks ka spordiklubi või remondiettevõte. 

    SA Ida-Virumaa Tööstusalade ArendusNarvas, Jõhvis, Kiviõlis ja Kohtla-Järvelüldjuhul 9–15 eurot/m2. Hinnas sisaldub liitumine kommunikatsioonidega (v.a. elekter). Olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga ettevõtete jaoks kujuneb hind läbirääkimiste käigus.

    AS Tallinna TööstuspargidBetooni tööstuspargis on kinnistu väljaostuhind 78 eurot m2 kohta (sisaldab kommunikatsioonidega liitumistasusid) ja Suur-­Sõjamäe tööstuspargis on kinnistu väljaostuhind 68 eurot m2 kohta (sisaldab kommunikatsioonidega liitumistasusid).

    Vahi TööstusparkTartu linnast1 km kauguselRuutmeetrihinnad on 13–15 eurot.

    Loode-Pärnu tööstuskülaHoonestusõiguse tasuks 3 €/m² kohta, kinnistud võõrandatakse hiljem ühe euroga, kui ettevõte on rajanud äriplaanis näidatud hooned ja majandustegevuse uues kohas käivitanud.

    Tööstusparkide populaarsus on illusioon?
    Kõik eelkõnelenud räägivad suurtest plaanidest ja usuvad, et huvilisi jätkub, ent Tartu linnast kilomeetri kaugusel asuva Vahi Tööstuspargi kinnistute müügiga tegelev Domuse Kinnisvara maakler Sandra Must tunnistas, et nõudlus on pigem vähenenud. “Tööstuspargid kui sellised on aja jooksul kaotanud endise võlu. Paljud leiavad endale alternatiivse lahenduse – üüripinna või soetavad vanema hoone. Siiski on ka selliseid näiteid, kus arendaja ehitab valmis laohoone, mis üüritakse välja või müüakse,” viitas ta, et Hammerheadil võib kliente jätkuda.
    Tartu puhul on tema sõnul probleemiks, et pole piisavalt tootmisettevõtteid, kel oleks vajadus uue hoone järele. “Idaringtee valmimisega paraneb Vahi Tööstuspargi asukoht ja suureneb nõudlus kinnistutele, kuna Narva suunas olev transiittee tuleb lähemale,” lisas ta siiski optimistliku aspekti. Parkide eelisena tõi ta välja kaasaegse infrastruktuuri ja ettevõtete sünergia. Ent nentis samas, et paljude firmade jaoks on miinuseks, et äriliselt ei pruugi paljud pargid olla parima asukohaga. 
    Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultandi Einar Niine sõnul on linnast väljas asuvates tööstusparkides piisavalt vabu kinnistuid, mistap ei julge nad julgustada uusi tehnoparke arendama. Nõudlus ei kasva tema sõnul praegu sellise kiirusega, et tekiks kinnistutest puudust. “Tormijooksu tööstusparkidele ennustada ei saa. Pigem on see rahulik ümberasustamine, mille üheks teguriks on linn, kes ei luba enda sees tööstusel laieneda ja surub seda äärealadele.”
    Maakler: suurettevõtjaid tööstusparki ei oodatagi
    1Partner Kinnisvara maakler Igo Sagri sõnul on teatud grupp firmasid (näiteks metallitöötlusega tegelevad ettevõtted), kes suudaksid tehnoparkides üksteise tootmisressursse kasutades olla konkurentsivõimelisemad. “Samas on mitu tööstusparki, kuhu suurtootjaid otseselt ei oodatagi, peljates nende tekitatud keskkonna- ja mürareostust. Eelistatakse logistika- ja kergtootmisettevõtteid, kes oma tegevusega üksteist võimalikult vähe segavad.”
    Sagri sõnul jäävad umbes hektari suuruste kinnistute müügihinnad Tallinna ümbruse tööstusparkides vahemikku 25–45 euro m2 kohta, millele lisandub käibemaks ning reeglina ka kommunikatsioonidega liitumiskulud. “Juhul kui ostja peab tasuma ka kinnistu kommunikatsioonidega varustamise eest, võivad need kulud ulatuda isegi poole kinnistu ostuhinnani,” märkis ta. “Logistikahoonete üürihinnad jäävad vahemikku 4,3–5 eurot m2 kohta.”
    Põhiline kitsaskoht Sagri sõnul ettevõtjate meelest ühistransport. “Selle probleemi lahendamiseks on ettevõtted koopereerunud ja pannud käima bussid töötajate vedamiseks. ka tallinna naabervallad on käima pannud kohalikud bussid.
    Autor: Karoliina Vasli, kaasautor (Õhtuleht)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ene-Margit Tiit: on aeg kaaluda avantüristlikke ideid
Just praegu on asjakohane pöörata tähelepanu Eesti teadlaste uusimatele tulemustele, ettepanekutele ja projektidele energeetika vallas, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Just praegu on asjakohane pöörata tähelepanu Eesti teadlaste uusimatele tulemustele, ettepanekutele ja projektidele energeetika vallas, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
JPMorgani analüütik: aktsiahinnad ronivad august välja
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Muljetavaldav debüüt: uus Range Rover Sport näitas närvekõditava etteaste käigus oma tegelikku võimekust
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
IMF ennustab Eestile veel karmimat hinnatõusu, kui ise kartsime
Põhilised probleemid Eestis on hinnatõus ja otsuste langetamine. Viimane peaks aitama inimestel inflatsiooniga toime tulla, kuid vältima hinnatõusu õhutamist.
Põhilised probleemid Eestis on hinnatõus ja otsuste langetamine. Viimane peaks aitama inimestel inflatsiooniga toime tulla, kuid vältima hinnatõusu õhutamist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.