Sirje Rank • 9 september 2015

Juncker: Euroopa on pagulaste lootus

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker  Foto: epa

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker andis täna Euroopa Parlamendi ees ülevaate olukorrast Euroopa Liidus, joonides alla, et kõige pakilisem ülesanne praegu on põgenikekriisile lahenduse leidmine.

Solidaarsus pole tühi sõna

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles täna oma kõnes Euroopa Parlamendis, et Euroopa Liidu kohustus on kaitsta Poolat ja Balti riike, mis tunnevad end ohustatuna.

„Euroopa Liidu riigipiir on puutumatu ja ma tahan, et Moskva sellest aru saaks,“ ütles Juncker, rõhutades, et solidaarsus ei ole tühi sõnakõlks.

„Balti riigid ja Poola on väga olulised liikmesriigid ja meie kohustus on neid kaitsta,“ ütles Juncker, kes esimese hooga oma kõnes Balti riigid ja Balkani riigid segamini ajas. Juncker märkas oma viga ja parandas ennast.

Aasta algusest on sõja jalust Euroopa Liitu tulvanud hinnanguliselt pool miljonit inimest, kellest suurim enamus on jõudnud Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse. Neid riike ei saa jätta selle probleemiga üksi, ütles Juncker.

Juncker tuletas meelde, et ajal või teisel on väga paljud eurooplased ka ise olnud pagulase rollis – olgu siis diktatuuri, sõja või usulise vaenamise eest põgenedes. Olgu need iirlased, hispaanlased või poolakad. McDonaldeid elab USAs rohkem kui Šotimaal, nentis Juncker. Just eurooplastele peaks olema selge, miks asüüli taotlemise õigus on sedavõrd oluline.

Juncker möönis, et tänasel Euroopa Liidul on omajagu puudusi, kuid paljude pagulaste jaoks kätkeb Euroopa täna eelkõige lootust inimväärsele elule. Ka Euroopa kriitikuil tuleb möönda, et rahutus maailmas on see siiski ilmanurk, kus valitseb rahu ja stabiilsus.

„Peame selle üle uhked olema ja mitte kartma,“ ütles Juncker.

Samas möönis ta, et loomulikult ei suuda Euroopa Liit mahutada kogu maailma hädalisi. Praegune põgeniketulv moodustab aga kõigest 0,11% Euroopa Liidu elanikkonnaga kõrvutades.

Juncker kutsus liikmesriike ühiselt kriisi lahendamiseks pingutama, selle asemel, et üksteist süüdistada. Võrreldes sellega, millise koormuse all on riigid nagu Türgi ja Jordaania, ei ole Euroopa praegu veel piisavalt panustanud.

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku paigutada suurima põgeniketulva all Euroopa Liidu ääreriikidest teistesse liikmesriikidesse ümber 120 000 inimest. Seda lisaks 32 000-le, kes juba suvel n.ö vabatahtlikkuse põhimõtte alusel liikmesriikide vahel ära jaotati. Nüüd tahab komisjon sellisse jaotuse kriisiolukorras kohustuslikuks muuta.

„Me räägime inimestest, mitte numbritest,“ ütles Juncker. „Järgmine kord võivad need olla ukrainlased.“

Ent üksi põgenike ümberpaigutusega probleemi ei lahenda. Nii pakkus Komisjon välja ka rea muid abinõusid.

Esiteks nimekirja riikidest, kust massiliselt enam asüülitaotlusi vastu ei võeta, kuna need riigid hinnatakse piisavalt turvaliseks. See puudutab Türgit ja Balkani riike. See ei tähenda, et nende riikide inimesed ei saa enam üldse asüüli taotleda, kuid see välistab massilise taotlemise, aidates kiirendada muudest riikidest laekunud taotluste menetlemist.

Teisalt vajab Junckeri sõnul ümbervaatamist nn Dublini leping, mille alusel peab asüülitaotlust menetlema see riik, kuhu selle taotleja saabub.

Samuti esitas komisjon edaspidiseks pagulaste kohustusliku ümberjaotamise mehhanismi loomise ettepaneku, mis oleks püsiv mehhanism, mis käivituks kriisiolukorras.

Juncker möönis, et praegune kriis on tekitanud pingeid Schengeni viisavaba piirkonna ümber, kuid rõhutas, et selle komisjoni mandaadi ajal keegi Schngeni süsteemi muutma ei hakka.

Pagulased kohe tööle

Omapoolse soovitusena lisas Juncker, et asüülitaotlejaid vastu võtvad riigid võiksid võimaldada neil inimestel sel ajal kui nad otsust ootavad tööl käia.

„Töökoha omamine on väärikuse küsimus,“ ütles Juncker, kutsudes liikmesriike üles muutma oma seadusi, et taoline tööl käimine oleks võimalik.

Juncker ütles, et ei tee illusioone- põgenikeprobleem niipea ei lahene. Kuni kestavad sõda ja diktatuur, ei aita inimestetulva vastu ükski tara. Euroopa Liit peab ajama ka jõulisemat välispoliitikat, et kriise lahendada. Ning andma heldemalt arenguabi, et riike kohapeal abistada. Ekstra on plaanis luua fond Aafrika põhjaosa riikide abistamiseks.

Samuti lubas Juncker lisaraha Euroopa Liidu välispiiri kaitse tugevdamiseks. Juurde tuleb luua ka legaalseid kanaleid Euroopa Liidus asüüli taotlemiseks. See aitaks piiri panna ka praegu lokkavale inimkaubandusele.

„Põgenikekriis ei lahene niipea, ütles Juncker. Kuid põgenikelaagrite süütamine või ükskõiksus ei ole Euroopale vääriline vastus tekkinud olukorrale. Euroopalik vastus on käituda nagu käitus pagar Kreeka Kosi saarel, kes hädalistele leiba jagas. Või nagu käitusid tudengid ja vabatahtlikud, kes Saksamaal Münchenis põgenikele vastu läksid, et abi pakkuda.

Hetkel kuum