Eliisa Matsalu • 12. oktoober 2015 kell 13:15

Maxima kahtlane tehing jõudis kohtusse

Vilniaus Prekyba kontserni suuromanikku Nerijus Numaviciust kahtlustatakse pettuses.  Foto: Vladimiras Ivanovas/Verslo Žinios

Harju maakohus hakkas menetlema Maxima suuromaniku kahtlast tehingut, millega võidi Eestile tekitada kümneid miljoneid eurosid maksukahju.

Harju maakohus võttis oktoobri alguses menetlusse hagi Maxima suuromaniku Nerijus Numaviciuse vastu. Hageja Mindaugas Marcinkevicius, Numaviciuse endine äripartner esitas hagi ka Lentsiuse advokaadibüroo vandeadvokaadi Margus Lentsiuse ja Luksemburgis registreeritud ettevõtte Carson S.a.r.li esindaja Ingrida Mikenaite vastu.

Marcinkevicius esitas Harju maakohtule hagi augusti alguses. „See, et hagi menetlusse võeti, näitab, et meie tõendid on vettpidavad,“ ütles ta. Marcinkeviciuse sõnul on Balti rikkaim mees Numavicius Franmaxi kaudu ka maksudest kõrvale hiilinud, põhjustades Eestile maksukahju umbes 70 miljonit eurot. Kohtuasi kestab vähemalt terve aasta. Marcinkevicius avaldas lootust, et selle ajaga jõuab ka Eesti maksuamet end juhtumiga kurssi viia ja selgust tuua, kas ettevõte on ebaseaduslikult makse vältinud või mitte.

Marcinkevicius süüdistab Numaviciust tehisliku tehinguga ettevõtte Klarus Group Holdings OÜ turuväärtuse allaviimises ja talle vähemalt 9,6 miljoni euro suuruse kahju tekitamises. Nimelt on Marcinkevicius ettevõtte Taikos Projektase kaudu Klaruse väikeosanik, ettevõtte suurosanik on Numaviciusele kuuluv ettevõte Setis Capital OÜ. Hagi kohaselt tekitas Numavicius osanikele kahju, müües turuhinnast tunduvalt madalamalt maha Klaruse tütarettevõttele Franmax OÜ-le kuulunud Franmax UAB. Uueks omanikus sai Luksemburgis registreeritud Carson S.a.r.l, mis kuulub omakorda Agile Finance Groupile.

Hagi järgi müüdi Maxima jaeketipoodidele frantsiisiteenuseid pakkuv ettevõte Franmax UAB, mis on ühtlasi kogu kontserni üks tulusaimaid firmasid, 43,6 miljoni euro eest. Ettevõtte tegelik väärtus on hageja sõnul aga vähemalt 166 miljonit eurot.

Uus omanik kahjumis

Marcinkeviciuse sõnul teeb tehingu eriti kahtlaseks see, et Franmax UAB uus omanik on aastaid hiigelkahjumi käes vaevelnud. Möödunud aastal oli Carsoni emafirma Agile Finance’i kogukahjum ligikaudu 97 miljonit eurot. Kahjum tuleb peamiselt Carsonile kuuluvast Hispaania kaubanduskeskusest Supersol. Marcinkeviciuse sõnul on arusaamatu, mille eest Carson tehingu eest üldse maksis, kui ettevõttel lasub maksejõuetuse risk. Carsoni majandusaruande järgi oli ettevõttel eelmisel aastal kogukahjum 40,4 miljonit eurot. Kohustused võlausaldajate ees ulatusid aga koguni 85,3 miljonile eurole.

Marcinkeviciuse sõnul müüdi Franmax UAB maha kõigest nädal pärast seda, kui ta avastas uue omaniku Carsoni hiiglasliku võla. Tema sõnul on Carsoni majanduslik seis koguni niivõrd halb, et ettevõte peaks ammu pankrotis olema. “Majandusaruannete järgi on aga Carsoni juhatus ettevõtte finantsseisuga täielikult rahul,” ütles Marcinkevicius.

Marcinkeviciuse sõnul oli plaan lihtne – müües maha minimaalsete tegevuskuludega, ent kümneid miljoneid eurosid aastas tulu toov frantsiisiettevõte, saab hõlpsasti katta uue omanikfirma kahjumit ja teha näo, nagu oleks kõik korras. Seda enam, et ettevõte müüdi maha kontsernisiseselt, lisas ta.

Marcinkeviciuse arvates on ilmselge, et tehinguga püüti vähendada osanike vara väärtust. Paraku tehti seda hooletult. “Sa ei saa lihtsalt müüa ettevõtet maha kümme korda odavamalt, kui see tegelikult väärt on, ja eeldada seejuures, et teised osanikud või maksuamet seda ei märka,” ütles ta. “Ma ei näe selles tehingus ühtegi ärilist eesmärki ja ma ei usu, et müük vastas turu tingimustele,” lisas Marcinkevicius.

Süüdistatavad ei näe probleemi

Numaviciust esindav advokaat Olga Petroševičienė märkis, et tehing tehti siiski õiglase hinna eest, mistõttu on süüdistused alusetud. Petroševičienė sõnul on nad juba varemgi teatanud, et Franmax UAB müüdi kontserni teisele ettevõttele, et tagada regulaarne rahavoog. Ta lisas, et mõlemad osapooled palkasid erapooletud varahindajad, et ettevõtte väärtus teada saada. Hindamise ajal sai Petroševičienė sõnul põhielemendiks ettevõtte võime saada oma klientide käest tulu kätte. „Näiteks kui Maxima Group otsustab oma äri maha müüa või lõpetab frantsiisiteenuse ostmise Franmax UAB-lt, siis see ettevõte kaotaks oma tuluallika mõne kuuga ja peaks uksed sulgema,“ ütles ta. Petroševičienė lisas, et nende arvates on Franmaxi müügitehingu kohtuasja eesmärk vaid ettevõtte töötajaid ja omanikke survestada ning katse raha saada.

Vandeadvokaat Margus Lentsius ütles Äripäevale, et hagi materjal on mahukas, mistõttu pole ta veel valmis oma seisukohti avaldama.

Maksuametid uurivad asja

Septembris kohtusid Eesti, Läti ja Leedu maksuameti eksperdid, et vahetada infot Leedu ühe suurema kontserni Vilniaus Prekyba ja sellega seotud inimeste kohta. Seni on Leedu maksuamet esitanud Leedu rahandusministeeriumile esialgse hinnangu kontserni tegevuse kohta, samuti on Leedu maksuametnikud uurinud kontserni kahe ettevõtte maksukäitumist. Milliste, maksuamet ei avalikusta.

Eesti maksuamet teatas, et nemad ei saa konkreetseid juhtumeid ega nendega seotud isikute tegevust kommenteerida.

Hetkel kuum