Suurfirmasid hirmutab palgatõus

Eesti suurettevõtete finantsjuhtide suurim mure on kasvavad tööjõukulud, nagu näitas SEB tehtud uuring Balti riikides.  Foto: Andras Kralla

Eesti suurettevõtete finantsjuhtide suurim mure on kasvavad tööjõukulud, näitas SEB tehtud uuring Balti riikides.

Tööjõukulude mõju peab suureks 43 protsenti uuringule vastanud Eesti ettevõtete finantsjuhtidest, mullu oli see veel 30 protsendi juures.

“Surve kasumlikkusele tööjõukulude kaudu on suurel määral olemas. Samal ajal ei ole märgata nõudluse suurenemist ja toodetele ei saa hinda otsa panna,” kommenteeris Kaamos Kinnisvara finantsjuht Mait Mengel. “Tööjõukulud kallinevad, aga see oli nii ka aasta kui ka 20 aastat tagasi. Eks saame ka edaspidi hakkama. On üksikuid ettevõtteid, kes satuvad surve alla, aga üldistades läheb elu edasi.”

“Eelmisel aastal olnud reaalne palgakasv jäi 7-10 protsendi vahele, mis on olematut inflatsiooni arvestades suhteliselt kõrge palgatõus,” ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge ja lisas, et kui firma on sunnitud konkurentsis püsimiseks palgakasvuga kaasa minema, siis paratamatult kannatab firma kasum.

Värske uuring

Septembris osalesid kolmandat korda tehtud uuringus kolme Balti riigi suurettevõtete finantsjuhid. Üle Baltikumi oli vastajaid 239, neist 106 Eestist. Uuringu olulisemad teemad puudutasid ärikeskkonda, rahandust, tööturgu, toorainet ja kaubandust, ning investeeringuid.

Kõrgemad ootused

Järgmisel aastal probleem ilmselt süveneb, sest paljud ettevõtted kavatsevad töötajaid juurde palgata. Samal ajal on heade töötajate leidmiseks vaja pakkuda kõrgemat palka. Keskmine palk on märkimisväärselt kerkinud mitmel madalama palgatasemega tegevusalal, nagu koristus- ja haldusteenused, büroohaldus ja hoolekandeteenused. Tööjõukulude surve all ägab enim IT-sektor.

“Lahendusi on otsitud mitu aastat. Eriti IT-sektoris on pakutud tuua tööjõudu väljaspoolt sisse. Eesti riik ei ole võõrtööjõu sissetoomiseks väga avatud, aga demograafilisi arenguid vaadates on see ainus pääsetee,” ütles Julge, kelle hinnangul ei tähenda see alati, et välismaalasele kohalikest kõrgemat palganumbrit lubatakse. Palk oleneb ametikohast. “Näiteks on meile laevaehitustehastesse tulnud keevitajaid Ukrainast. Ma ei arva, et nende palgad kõrgemad on.”

Tallinnast kaugemal asuvad tootmisettevõtted on hädas töötajate leidmisega, sest tööjõud on Soome liikunud. “1000 eurot kätte on maagiline piir, kus inimesed hakkavad Soomest massiliselt tagasi tulema. Olen seda mitmest ettevõttest kuulnud. Siinsed firmad ei ole sellest numbrist väga kaugel, vahe on veel võib-olla 150 eurot,” rääkis Julge.

Läti kannatab

Mure tööjõukulude kasvu pärast on Eestist tõsisem Leedus, kus on aastaga selle mõju tõusnud küsitletute seas 20 protsendilt 40 protsendile. Lätis on probleem mullusega võrreldes hoopis kahanenud, mida võib selgitada Vene kapitali jõulisema väljavooluga.

“Kinnisvaraturg, mis elas elamislubade ja Jurmala regiooni hästi kallite kinnisvaraarenduste najal, mille klientideks olid ilmselgelt ida poolt tulnud inimesed, on kõvasti jahtunud. Ka panga poolt vaadates on äriline aktiivsus langenud just Lätis ja kui see langeb, tõmbab osa ettevõtetest end koomale või paneb uksed kinni ning tööjõud vabaneb,” põhjendas Julge Läti firmade rahulikku suhtumist tööjõukulude kosumisse.

Eesti ettevõtted ei taha investeerida, eelistades dividende välja võtta, mida ka Julge nentis. “Kui raha kättesaadavust arvestada, oleks praegune aeg investeerimiseks väga hea, aga kui seis turgudel on habras, siis reaalseid investeeringuid näeme vähe,” tõdes Julge.

Hetkel kuum