Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurfirmasid hirmutab palgatõus

    Eesti suurettevõtete finantsjuhtide suurim mure on kasvavad tööjõukulud, nagu näitas SEB tehtud uuring Balti riikides.Foto: Andras Kralla

    Eesti suurettevõtete finantsjuhtide suurim mure on kasvavad tööjõukulud, näitas SEB tehtud uuring Balti riikides.

    Tööjõukulude mõju peab suureks 43 protsenti uuringule vastanud Eesti ettevõtete finantsjuhtidest, mullu oli see veel 30 protsendi juures.
    “Surve kasumlikkusele tööjõukulude kaudu on suurel määral olemas. Samal ajal ei ole märgata nõudluse suurenemist ja toodetele ei saa hinda otsa panna,” kommenteeris Kaamos Kinnisvara finantsjuht Mait Mengel. “Tööjõukulud kallinevad, aga see oli nii ka aasta kui ka 20 aastat tagasi. Eks saame ka edaspidi hakkama. On üksikuid ettevõtteid, kes satuvad surve alla, aga üldistades läheb elu edasi.”
    “Eelmisel aastal olnud reaalne palgakasv jäi 7-10 protsendi vahele, mis on olematut inflatsiooni arvestades suhteliselt kõrge palgatõus,” ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge ja lisas, et kui firma on sunnitud konkurentsis püsimiseks palgakasvuga kaasa minema, siis paratamatult kannatab firma kasum.

    Värske uuring

    Septembris osalesid kolmandat korda tehtud uuringus kolme Balti riigi suurettevõtete finantsjuhid. Üle Baltikumi oli vastajaid 239, neist 106 Eestist. Uuringu olulisemad teemad puudutasid ärikeskkonda, rahandust, tööturgu, toorainet ja kaubandust, ning investeeringuid.

    Kõrgemad ootused
    Järgmisel aastal probleem ilmselt süveneb, sest paljud ettevõtted kavatsevad töötajaid juurde palgata. Samal ajal on heade töötajate leidmiseks vaja pakkuda kõrgemat palka. Keskmine palk on märkimisväärselt kerkinud mitmel madalama palgatasemega tegevusalal, nagu koristus- ja haldusteenused, büroohaldus ja hoolekandeteenused. Tööjõukulude surve all ägab enim IT-sektor.
    “Lahendusi on otsitud mitu aastat. Eriti IT-sektoris on pakutud tuua tööjõudu väljaspoolt sisse. Eesti riik ei ole võõrtööjõu sissetoomiseks väga avatud, aga demograafilisi arenguid vaadates on see ainus pääsetee,” ütles Julge, kelle hinnangul ei tähenda see alati, et välismaalasele kohalikest kõrgemat palganumbrit lubatakse. Palk oleneb ametikohast. “Näiteks on meile laevaehitustehastesse tulnud keevitajaid Ukrainast. Ma ei arva, et nende palgad kõrgemad on.”
    Tallinnast kaugemal asuvad tootmisettevõtted on hädas töötajate leidmisega, sest tööjõud on Soome liikunud. “1000 eurot kätte on maagiline piir, kus inimesed hakkavad Soomest massiliselt tagasi tulema. Olen seda mitmest ettevõttest kuulnud. Siinsed firmad ei ole sellest numbrist väga kaugel, vahe on veel võib-olla 150 eurot,” rääkis Julge.
    Läti kannatab
    Mure tööjõukulude kasvu pärast on Eestist tõsisem Leedus, kus on aastaga selle mõju tõusnud küsitletute seas 20 protsendilt 40 protsendile. Lätis on probleem mullusega võrreldes hoopis kahanenud, mida võib selgitada Vene kapitali jõulisema väljavooluga.
    “Kinnisvaraturg, mis elas elamislubade ja Jurmala regiooni hästi kallite kinnisvaraarenduste najal, mille klientideks olid ilmselgelt ida poolt tulnud inimesed, on kõvasti jahtunud. Ka panga poolt vaadates on äriline aktiivsus langenud just Lätis ja kui see langeb, tõmbab osa ettevõtetest end koomale või paneb uksed kinni ning tööjõud vabaneb,” põhjendas Julge Läti firmade rahulikku suhtumist tööjõukulude kosumisse.
    Eesti ettevõtted ei taha investeerida, eelistades dividende välja võtta, mida ka Julge nentis. “Kui raha kättesaadavust arvestada, oleks praegune aeg investeerimiseks väga hea, aga kui seis turgudel on habras, siis reaalseid investeeringuid näeme vähe,” tõdes Julge.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.