Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas saada ihaldusväärseks tööandjaks?

    Tööandja bränd peaks vastama küsimusele, miks parimad inimesed tahaksid ettevõttesse tööle tulla ja sinna jäädagi.Foto: Sven Arbet

    Ihaldusväärseks tööandjaks saab oma brändi arendamisega - ei piisa vaid töökuulutuse internetti riputamisest, et talendid hakkaks uksest sisse voorima.

    Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

    Tööandjad tahavad kindlasti pakkuda töötajatele midagi enamat kui tööd ja palka, kirjutab 9. novembri Äripäev. Eesti ettevõtted on kvaliteetse tööjõu puudust tundnud juba mõnda aega, ent ülevaadet, mida selle mure lahendamiseks tehakse, ei ole.
    2014. aasta lõpus tehtud magistritöö Eesti keskmiste ja suurte ettevõtete seas annab aimu, mida teatakse tööandja ja brändi arendamisest ja kuidas seda teadmist praktikas kasutatakse, kirjutas ajakiri Personali Praktik.
    Tööandja ja brändi arendamisest ja brändi komponentidest on põhjalikult kirjutanud Barrow ja Mosley raamatus „The Employer Brand“. Oluline on, et nii tarbijatele kui ka töötajatele suunatud bränd moodustaksid terviku. Näiteks kui Nike lubab oma kuulsa reklaamlausega „Just do it“ tarbijale eneseületamist ja saavutusi, siis lubab ta sama ka töötajatele: „Leave average in the dust“ („Põrmusta keskpärasus“). 
    Oluline on tööjõudu hoida
    Enamikul uuringule vastanud ettevõtetel on viimase 12 kuu jooksul olnud probleeme sellega, et osa ametikohti on täitmata. Küll aga tuli üllatusena, et ligilähedaselt sama paljud ettevõtted pole oma töötajatega rahul - neil polevat oskusi või tahtmist pingutada. 
    Üldiselt seostasid vastajad ettevõtte edu heade töötajate leidmisega, natuke vähem hinnatakse selliste töötajate ettevõttes hoidmist võimalikult kaua.  Rohkem tunnetasid vajadust töötajaid hoida suurettevõtted, keskmiste ettevõtete jaoks oli see väiksema tähtsusega kui värbamine. Tõenäoliselt on suured ettevõtted selgemini formuleerinud töötajate värbamise, väljaõppe ja sisseelamisega seotud kulud ja probleemid ning seetõttu on valmis rohkem pingutama, et neid kauem enda juures hoida.

    Tööandja bränd peaks vastama järgmistele küsimustele:Miks peaks keegi, kes oma töös on tõeliselt hea, tahtma tulla tööle teie ettevõttesse?Kuidas kavatsete neid endaga hoida kauem kui paar aastat?

    Tööandja brändi kolm olulisemat komponenti on:Eristuvad ja atraktiivsed funktsionaalsed kasudTugevused tööandjana oma töötajate silmisEristuv ja atraktiivne reklaamlause

    Brändi välja töötamiseks:Ole kursis, mida arvavad ettevõttest töötajad ja need, kes võiksid tööle tulla.Tegele tööandja mainega strateegiliselt, pikaajalise perspektiiviga.Hoia häid töötajaid.Tööandja mainet kujundavaid tegevusi võiks kaaluda: kas see eristub ja on atraktiivne võrreldes konkurentidega tööturul?Arvesta, et tööandja maine arendamine vajab teadmisi nii personalijuhtimisest kui ka turundusest.

    Töökulutus internetti ja ongi kõik
    Tööandja bränd on välja töötatud ja dokumentides fikseeritud 30%-l ettevõtetest, 16%-l oli see väljatöötamisel. Seega ei saa öelda, et tööandja brändi arendamine oleks laialt levinud.
    Järgmise 12 kuu jooksul plaanib tööandja brändi arendamisega tegeleda 44% ettevõtetest ja tervelt 74% vastajatest hindas tööandja brändi arendamist oma ettevõtte jaoks oluliseks. 
    Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et Eesti keskmised ja suured ettevõtted ei ole eriti aktiivsed potentsiaalsete töötajate arvamuste uurimisel enda kui tööandja kohta – vaid 26% ettevõtteid on seda teinud. See tulemus on üllatav, arvestades, kui paljud ettevõtted on kogenud probleeme tööjõu leidmisega.
    Tööandja brändi aitavad kujundada teatud tegevused ja praktikad. Üks uurimistöö eesmärke oligi välja selgitada, mida ettevõtetes tööandja brändi kujundamiseks kasutatakse. Värbamisel kasutatakse valdavalt sarnaseid kanaleid, nagu kuulutused tööportaalides, ajalehtedes ja Facebookis. Vastuste koondumisest mõnele kindlale värbamiskampaaniale lähenetakse tihti kui kindlale protsessile ning seda ei käsitata võimalusena luua eristuvust ja atraktiivsust.
    Välise tööandja brändi kujundamiseks kasutatakse pigem reklaami kui pikema perspektiiviga mainekujunduslikku kommunikatsiooni. Tööandja tutvustamine muul viisil kui värbamise kaudu ei ole praeguse uuringu põhjal kolme neljandiku Eesti keskmiste ja suurte ettevõtete seas levinud tava.
    Kõik hea jääb maja sisse
    Oma töötajatele mõeldud tegevusi, mis aitavad luua ettevõtte kui tööandjate kuvandit, kasutatakse Eestis keskmistes ja suurtes ettevõtetes aktiivselt. Kvantitatiivse uuringuga ei saa sisuliselt välja selgitada nende tegevuste joondatust ettevõtte personalijuhtimis- ning tööandja brändi strateegiaga, aga võib öelda, et tööandjate tahe pakkuda oma töötajatele midagi enamat kui tööd ja palka, on kindlasti olemas.
    Samuti on umbes pooltes ettevõtetes koolitatud nii juhte kui ka töötajaid ettevõtte väärtuste ja põhimõtete rakendamise teemal. Eeltoodu alusel on võimalik, et paljude ettevõtete sisemine tööandja bränd on tugevam kui väljaspool ettevõtet tundub. See tähendab, et tööandja püüab töötajate heaks teha paljugi, aga väljaspool ettevõtet ei teata sellest piisavalt.
    Enne kui asuda tööandja brändi välja töötama või uuendama, on tarvis selgeks teha, kas tõene info on olemas. Kuna tööandja bränd on mõeldud nii välisele sihtrühmale (peamiselt potentsiaalsed töötajad) kui ka ettevõtetele endale (olemasolevad töötajad), siis on vaja tunda mõlema sihtrühma arvamusi ja eelistusi.
    Autor: Kaire Piirsalu-Kivihall, Novicent

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Kinnisvaraekspert kohtab turul pakkumisi, mida pole aastaid näinud
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Selgusid maailma kõige kallimad linnad, kus elada

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Rahandusminister maksude asendamisest investeerimislaenuga: see pole võluvits
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tarmo Ulla: leiutaks hoiupõrsa, mis alistab TikToki Kuidas võita noorte tähelepanu infouputuse ajastul?
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Järjekordne löök arstikeskustele: patsiendid ei vasta mobiiltelefonile
Niigi ülekoormatud arstide ja õdede koormust suurendab üha kasvav trend: eelkõige noored patsiendid ei vasta enam mobiiltelefonile.
Niigi ülekoormatud arstide ja õdede koormust suurendab üha kasvav trend: eelkõige noored patsiendid ei vasta enam mobiiltelefonile.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Raadiohitid: kõik, mida teada Infortari prospektist
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tallinna südalinna kvartal sai planeeringu paika
Tallinna linnavalitsus kehtestas kolmapäeval südalinna kvartali detailplaneerigu, mis piirneb Estonia puiestee, Kaubamaja tänava, Rävala puiestee ja Teatri väljakuga.
Tallinna linnavalitsus kehtestas kolmapäeval südalinna kvartali detailplaneerigu, mis piirneb Estonia puiestee, Kaubamaja tänava, Rävala puiestee ja Teatri väljakuga.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.