Tulevikus annab eelise nutikas tootmine

Majandustarkvara juurutamine on hüpe tulevikku, mis nõuab suuri investeeringuid, mida peaks ka riik toetama, leiab Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag.Foto: Andras Kralla, Äripäev

Tulevikus on tööstuse alustalad nutikas tootmine ja digiteerimine, mille mõju on väga suur - tänu automatiseerimisele väheneb palgakulu ning suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus.

Tööstus 4.0

Tööstusrevolutsioon 1.0 oli tootmise mehhaniseerimine vee ja auru jõul, 2.0 masstootmise leiutamine ja 3.0 automatiseerimine. Tööstusrevolutsiooni laine 4.0 ühendab tööstustootmise etapid interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.

Tööstus 4.0 põhineb eelkõige tehnoloogiatel nagu küberfüüsilised süsteemid ja asjade internet ning kontseptuaalselt näeb ette olulisi muudatusi kogu väärtusahela juhtimises. Eesti majanduse üks võimalikke maailmatasemel konkurentsivõime alustalasid on paindlik, efektiivne ja maailmale avatud tööstussektor, mis tänu tööstus 4.0 põhimõtete rakendamisele suudab kiiresti reageerida muutuvale ekspordinõudlusele, toota kõrge kvaliteediga ja massilisele seeriatootmisele sarnase kulubaasiga väikeseeriaid.

Tööstuse neljanda laine alus on automatiseerimine, mida võimaldab tehnoloogia, mis oskab eri tootmisüksused omavahel suhtlema panna. Selleks on vajalikud:

Andurid

IT-oskused

Laoressurss

Andmeanalüüs

Võrgud

Mõned näited digiteerimisest

Digiteerimine aitab vähendada kulusid. 

Tuulegeneraatortite kontrolliks ja hoolduseks ei pea enam turbiinide juurde sõitma, vaid seda saab teha kaugteel.

Maailmas on 7 500 turbiini, mis tähendab üle 200 gigabiti andmeid igapäevaselt.

Kontrollitakse 24 miljonit parameetrit, mis teeb 300 miljonit diagnostikaarvutust nädalas.

Tänu digiteerimisele saab 85 protsenti kõigist tekkinud alarmidest lahendada kaugteel, ilma kohale sõitmata.

Ambergi elektroonikatehas on tööstusliku laine 4.0 suunanäitaja.

Tehas töötab 24/7, tootevalikus on 1 000 toodet, igas sekundis valmib üks toode.

Materjalid jõuavad laost masinale 15 minutiga.

75% masinate hooldusprotsessidest on muudetud automaatseteks, ilma et inimene peaks selles osalema.

Millistes sektorites võiks Eestis digiteerimisest enim kasu olla?Ats Alupere, Siemens OY Eesti filiaali tegevjuht

Visioon katab kogu tööstusliku väärtusahela, nii et sellest on kasu kõigis sektorites: munitsipaalsektoris, ehituses, tööstuses ja mujal. Innovatiivsed lahendused baseeruvad digiteerimisel ja smart data'l. Digiteerimine on tehnoloogia ja andmetöötluskompetents, ärianalüütika, andmetel põhinevad teenused, tarkvara ja IT lahendused.

Kui vaadata Sakasamaad, kus tööstuse areng on valitsuse tasemel agendasse kirjutatud ja vastavad programmid nii koolides kui ka kõrgkoolides, oleks see oluline saada agendasse ka meie valitsuse tasemel, kuna konkurenstivõimeline tööstus on väga oluline. Üks töökoht tööstuses loob üks-kaks uut töökohta muudel aladel. Tööstuse konkurentsivõime tõstmine põhineb aga üha enam andmetöötlusel ja nutikusel.

Revolutsiooniks vajalik investeering nõuab riigi tugeJaan Puusaag, Krimelte suuromanik 

Toote paremini kliendiga suhtlema panemine on minu arvates esialgu veel utoopia, mitte ainult Eestis, vaid ka Saksamaal, kust on pärit mõiste tööstus 4.0. Ka Saksa gigantide puhul ei näe, et toode suhtleks kliendiga.

Mis puudutab tööstuse automatiseerimist, mis on tegelikult vaid üks väike osa tööstus 4.0-st, siis sellega oleme läinud nii kaugele kui võimalik. Seitsme-kaheksa aasta jooksul tehtud investeeringutega on nii paljud masinad pandud inimeste asemel tööd tegema, kui see on otstarbekas. Kuna masinad on keerukad ja kapriissed, pole päris kõige tegemiseks mõtet neid kasutada. Sama tootmismahu juures vähendasime töötajate arvu kaks korda.

Majandustarkvarade juurutamist paraku meie tõukefondid, nagu EAS, ei ole abinõudlusena märkinud. Tarkvara soetamist ja arendamist ei ole läbi aegade abivahendiks loetud. Riigil on suur kodutöö tegemata, sest see on suur investeering tulevikku, mille puhul pole riigist olnud mingit abi. Paljudele tööstusettevõtetele oleks see aga suur ja riskantne hüpe, mis nõuab suuri investeeringuid. Kui seda ei toetata, ei saa meil rääkida ei 4.0-st, 3.0-st ega isegi 2.0-st, vaid Excelist, milles arvutused käivad.