Sirje Rank • 29. november 2015
Jaga lugu:

Uueks kliimaleppeks on Pariisis rohkem lootust

Kliimaaktivistide marss jäeti Pariisis turvakaalutlustel ära, kuid meelt sai avaldada teisel moel- osaleda soovitute jalanõud Vabariigi väljakul.   Foto: Scanpix/Reuters

Mitmed tegurid räägivad selle poolt, et esmaspäeval Pariisis algaval ÜRO kliimakonverentsil on rohkem eeldusi tulemusi anda kui varasematel katsetel.

Ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimiseks on laialdasem poliitiline toetus, tuule- ja päikeseenergia hinna langusest on tekkinud reaalsed alternatiivid ning ka ettevõtjate ja investorite hoiakud on muutumas.

Karisid leppe sünni teel on siiski omajagu.

Tähtis poliitiline läbimurre tuli mullu novembris, mil USA president Barack Obama ja Hiina president Xi Jinping teatasid ühiselt, et pingutavad kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamise nimel. Tegemist on kahe suurima saastajaga, kes seni on ühisalgatuste suhtes skeptiliseks jäänud. USA ei ratifitseerinud Kyoto protokolli ning kuus aastat tagasi Kopenhaagenis tehtud katse uus taoline lepe sõlmida takerdus Hiina vastuseisu.

Praegu on 177 riiki veel enne Pariisi jõudmist omad ettepanekud lauale pannud, kuidas heitmeid vähendada. See suurendab eeldusi esimest korda tõeliselt globaalse lepingu sõlmimiseks. Oma kavad on esitanud kõik maalima juhtivate riikide gruppi G20 kuuluvad riigid, mille arvele langeb kolm neljandikku kliima soojenemist põhjustavatest heitmetest.

Tuuleturbiinide hind on võrreldes 2009. aastaga, mil toimus eelmine kliimakonverents Kopenhaagenis, alanenud keskmiselt 870 000 eurole MW kohta võrreldes toonase 1,2 miljoni euroga, vahendas Bloomberg

Päiksepaneelide hind on alanenud 65 sendile w kohta toonaselt pa 2 dollarilt

enamikes paneelides kasutatava polüsilikooni hind on langenud 14,76 dollarile kilogrammist, mis on vaid neljandik 2009. a detsembri hinnatasemest

Enamikel Euroopa turgudel, sealhulgas Saksamaal ja Suurbritannias, suudavad parimad tuuleenergia projektid uute söe või gaasiküttel jaamadega konkureerida

Kahtlused läbi

See aeg näib olevat läbi, mil veel vaieldi, kas inimtegevus ikka kliima soojenemist mõjutab. Enamus maailma riike on liitunud initsiatiiviga, et kliima ei soojeneks sajandi lõpuks tööstusrevolutsiooni eelse ajaga (1880-1899) võrreldes enam kui 2 kraadi, mis teadlaste hinnanguil suurima kahju veel ära hoiaks. 2015. a seisuga on kliima ÜRO Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni andmeil soojenenud kraadi võrra – tänavune aasta on löönud ridamisi soojarekordeid.

Pariisi kohtumiseks esitatud ettepanekud aeglustaks soojenemine praeguselt 4 kraadi trajektoorilt 2,7 kraadile, hindab Briti keskkonnateemadega tegelev mõttekoda Carbon Tracker. Kuid kui lepitakse kokku, et teatud intervalli järel vaadatakse sihid üle ja tõstetakse ambitsioone, võib 2% olla realistlik. 

Liidrid panevad palli mängu

Erinevalt Kopenhaagenis nurjunud kliimakonverentsist, kus valitsusjuhid saabusid kohale kõige lõpuks, et päästa, mis päästa annab, algab Pariisi kohtumine just valitsusjuhtide kokkutulemisega, et kõnelustele hoog sisse anda. Oodatakse enam kui 140 valitsusjuhti ja riigipead, kelle hulgas on Barack Obama, Xi Jinping ning Venemaa president Vladimir Putin. Venemaa on suuruselt neljas heitmete emiteerija.

Läbirääkijaid, lobiste, ettevõtete ja kodanikuühenduste esindajaoid saabub Pariisi ligi 40 000 – ka Eestist läheb ligi 20 liikmega delegatsioon.

Ürituse turvameetmed on maksimaalsed. Alles kaks nädalat tagasi korraldasid terroristid Pariisis veresauna, tappes 130 inimest.

„Ma arvan, et iga riigi ja iga riigijuhi jaoks on äärmiselt oluline saata signaal, et käputäie mõrtsukate jõhkrus ei peata maailma oluliste teemadega tegelemast,“ ütles Barack Obama kohtumise eel.

Kahe kraadi eesmärk pole saavutatav tehnoloogilise arenguta. Ja see on tõsine väljakutse, nagu näitab ka Saksa autotootja Volkswagen ümber vallandunud skandaal, kus firma mootorite heitmenäitudega vassis. Üks kõlanud väide on, et insenerid ei suutnud tehnoloogia arendamisel peale suruvate ambitsioonikate eesmärkidega sammu pidada.

Bill Gates loob fondi

Microsofti asutaja Bill Gates plaanib Pariisis välja kuulutada fondi asutamise, mis hakkab toetama uurimis- ja arendustegevust kliimatehnoloogia vallas. Isiklikust varast panustab ta meedia andmeil 2 miljardit dollarit. Fondi panustavad ka teised miljardärid ja filantroobid.

Raha ümber jätkub Pariisis vaidlus ka arenenud ja arenevate riikide vahel. Arenevad riigid nõuavad arenenud riikidelt toetust, et puhtamat tehnoloogiat juurutada ja juba tekkinud kliimamuutustega kohaneda, sest arenenud riigid said pikka aega oma majandust arendada saaste pärast muretsemata. Juba 2009. aastal lepiti kokku, et arenenud riigid eraldavad selleks aastas 100 miljardit dollarit, kuid seda mahtu pole veel saavutatud.

Kliimakohtumise eel on ka ettevõtted teinud ridamisi avaldusi.

Trend on roheline

Saksa kindlustushiid Allianz, mis on maailma üks suurimaid finantsvarade haldajaid, teatas konverentsi eel, et lõpetab investeerimise ettevõtetesse, mis saavad üle 30% tuludest söe kaevandmisest või toodavad söest üle 30% energiast. Selle asemel kahekordistatakse 4 miljardile eurole investeeringuid tuuleenergia sektorisse.

„See saadab investoritele selge signaali, et maailm liigub fossiilsetest kütustest kiiresti eemale taastuvenergia suunas,“ teatas ettevõte. Firma investeeringute juht Andreas Gruber ütles Saksa telekanalile ZDF, et usub, et kliimale kahjulikud investeeringud ei tasu end kokkuvõttes ära.

Sama kursi on võtnud Norra 900 miljardi dollari suurune riiklik pensionifond, Prantsuse kindlustushiid Axa ja kaalub Blackrock Inc. Ka Rootsi SEB teatas, et lõpetab uute laenude väljastamise söesektoris tegutsevatele firmadele.

Äsja hoiatas Carbon Tracker, et maailmas on praegu kavandamisel söe, gaasi- ja naftaprojekte kokku ca 2,2 triljoni USA dollari suuruses summas, mis riskivad perspektiivis kliimakoostöö tulemusel majanduslikult ebatasuvaks muutuda. Mõttekoja prognoosi järgi jõuab nafta nõudlus tipust läbi kümnendi lõpus ja nõudlus gaasi järele kujuneb arvatust tagasihoidlikumaks.

University College Londonis teatas jaanuaris, et 80% maailma söevarudest peaks jääma aastani 2050 kaevandamata, et hoida kliima soojenemine allpool 2 kraadi piiri.

Muidugi on ka vastupidiseid hääli – maailma suuruselt teine kaevandusfirma Rio Tinto Group usub, et kivisüsi jääb oluliseks energiaallikaks ka siis, kui valitsused otsustavad heitmeid piirata. Selle tagab nõudluse kasv riikides nagu India, ütles firma juht Jean-Sebastien Jacques agentuurile Bloomberg.

Firmad ootavad selgust ja julgust

Läinud nädalal avaldatud avalikus kirjas tegid 150 riigis tegutsevad 78 firma juhid alates India terasetootjatest kuni toiduainete kontserni Nestle ja energeetikahiiu Siemensini, üleskutse Pariisis julgeid samme astuda. Sama sõnumiga läkitasid oma kirja suurimad toiduainete tootjad eesotsas Coca-Cola ja Hershey Co-ga.

Maailma suurima sisustuskaubamaja  IKEA säästva arengu juht Streve Howard avaldas lootust, et Pariisist saab veelahe. „Murdepunkt fossiilsete kütuste ajajärgu ja taastuvenergia ajajärgu vahel.“

CO2-l võiks olla selge hind, leiavad ettevõtted. Euroopa heitmekvootidega kauplemise süsteem ETS on siin väga kehv eeskuju, leidis vahetult kliimakonverentsi eel oma hinnangu avaldanud Euroopa Kontrollikoda. Kvootide ülepakkumisest kujunenud ülimadal hind ei ole mingi stiimul heitmete vähendamiseks. Selle asemel on süsteem võimaldanud arvukalt pettusi ja pigem heitmeid suurendanud, vahendas raportit The Telegraph.

Läbirääkimised Pariisis vältavad kaks nädalat. Konverents peaks lõppema 11. detsembril.

Jaga lugu:
Hetkel kuum