1. detsember 2015 kell 12:54

Ettevõtted nõuavad heitmetele maksu

Arhiivifoto Rootsi Vattenfallile kuuluvast söekaevandusest ja elektrijaamast Saksamaal  Foto: Scanpix/Reuters

Paljud ettevõtted on lisanud oma hääle koori, mis nõuab süsihappegaasi heitmetonnile konkreetset hinda, et oleks selge stiimul säästlikumaid alternatiive arendada.

„Kogu maailmas tuleks kehtestada CO2 maks,“ kirjutas Pariisis alanud ÜRO kliimakonverentsi eel ärilehes Dagens Industri 60 000 Rootsi ettevõtet ühendava organisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Carola Lemne. See välistaks turumoonutused saastavama tehnoloogia kasuks ning premeeriks heitmeid vähendavaid uudseid lahendusi, kus iganes ilma otsas need välja mõeldakse.

Just globaalse raamistiku puudumine teeb ettevõtjatele peavalu. Euroopa on endale kliimasihid seadnud ja üritanud ka heitmetonni hinnastada, ehkki kehtiv süsteem sai äsja Euroopa Kontrollikojalt hävitava hinnangu. Euroopa firmadel tuleb aga konkureerida oludes, kus nende rivaalidele tihti nii kõrgeid nõudmisi ei esitata. Nn targad lahendused riskivad hinnakonkurentsis alla jääda, mis kokkuvõttes ei aita kliimaprobleemi lahendada ja viib investeeringud Euroopast madalama keskkonnastandardiga riikidesse.

Võrdsed reeglid

Nii on ettevõtjate huvi tekitada ühtlane mänguruum, kus nad saaksid probleemi lahendusse oma panuse anda. Ilma uudse tehnoloogiata ei suudeta kliima soojenemist sajandi lõpuks allpool 2 kraadi piiri hoida ja peamised uute lahenduste leiutajad on ettevõtjad.

Võib tunduda kummaline, kuid CO2-le nõuavad üle maailma kehtivat maksu või selget hinda ka suured naftakompaniid Royal Dutch Shell, Total ja BP, mis allkirjastasid suvel ka vastava ühispöördumise. Ideed toetab ka Exxon Mobil, tingimusel, et muid makse selle võrra vähendatakse.

Nagu märgib ajaleht Wall Street Journal, tõuseks sellest naftasaaduste hind, kuid teisalt suureneks nõudlus maagaasi järele, mida peetakse vähem saastavaks alternatiiviks ning mille tootmises needsamad firmad tugevad on. Enim saaks taolise maksu kehtestamisega pihta söetööstus.

OECD andmeil tuleb umbes 80% CO2 heitmetest USAs ja Euroopas söeküttel elektrijaamadest ja tööstusettevõtetest.

 

Ilma tehnoloogiata, mis muudaks taastuvenergia fossiilkütustest toodetud energiast odavamaks, kliima soojenemise probleemi ei lahenda.

Nii võib Pariisi kliimakonverentsi üks olulisemaid arenguid olla maailma rikkaima mehe Bill Gates’i eestvedamisel asutatud fond puhta energiatehnoloogia kiiremaks juurutamiseks.

„Me tahame teha asju, mis tooksid edu korral dramaatilised muutused,“ ütles Gates ajalehele Financial Times. Näiteks peab Gates võimalikuks, et kümne aasta pärast saab päikesevalgusest kütust toota.

Gates panustab oma varast miljard dollarit ja kaasab kokku 28 erainvestorit, kelle seas on Amazoni juht Jeff Bezos, Soros Fund Management LLC juht George Soros, Facebooki looja Mark Zuckerberg, Alibaba asutaja Jack Ma, Aafrika rikkaim mees nigeerlane Aliko Dangote, Hewlett Packard Enterprise Co juht Meg Whitman, Virgin Groupi asutaja Richard Branson ja teised.

Need on investorid, kes hoolivad puhtast energiast ja odavast energiast, ütles Gates. Nad on valmis võtma riski, mis võimaldab energiafirmadel uue ideega laboratooriumist kiiremini turule jõuda.

Algselt on fondi maht 2 miljardit dollarit, mis investorite lisandumisel kasvab järgmise kümnendiga 20 miljardile.

Gatesi „läbimurde koalitsioon“ teeb koostööd 20 riigiga, kes teatasid Pariisis, et kahekordistavad rohelise energeetika teadusraha. Nende seas on USA, kus summad kasvaks 10 miljardile dollarile aastas, samuti Hiina, India, Saudi Araabia ja teised, kelle arvele langeb 80% ala uurimistegevusest.

Taani professor Bjorn Lomborg, kes on kirjutanud mitu bestsellerit senise kliimapoliitika küündimatusest, ütles agentuurile Bloomberg, et Gatesi fondist võib saada „mängu muutev“ algatus.

„Olen peaaegu kümme aastat rõhutanud, et meil tuleb keskenduda uurimis- ja arendustegevusele. Just see – rohkem kui kogu muu kuum õhk Pariisis (mis suust välja aetakse) – võib lõpuks aidata kliima soojenemise vastu lahenduse leida.“

Hind annab signaali

Kliimakonverentsi avapäeval CO2 hinnastamist tõesti arutati, ehkki mingit otsust Pariisist selles osas ei oodata.

„Eesmärk ei ole kõigile ette kirjutada, kuidas CO2 tuleb hinnastada,“ ütles kohtumise võõrustaja Prantsusmaa president Francois Hollande. „Ühte kõigile sobivat mudelit ei ole ja me ei kavatse kehtestada CO2-le ühte hinda, mis kehtiks kogu maailmas.“

Selle asemel kutsus Hollande üles kehtestama mehhanisme, mis mõjutaksid majanduses tegutsejaid järk-järgult heitmeid vähendama ja investeerima keskkonnasäästlikumatesse tehnoloogiatesse. Hollande’i sõnul oleksid sobivateks hoobadeks nii maksupoliitika kui ka heitmekoguste kauplemissüsteemid.

Maks on kõige mõjusam

OECD juht Angel Gurria oli teist meelt, leides, et maksudest paremat lahendust ei ole.

„Me juba teame, et maksud toimivad paremini kui heitmetega kauplemise süsteemid,“ ütles ta. Gurria sõnul eelistatakse aga rääkida kauplemissüsteemidest, kuna maksudest poliitikud parema meelega ei räägi. „See võib kõlada põhjusena triviaalne, kuid see toimib paremini,“ õigustas Gurria maksu eelist. Me teame, et see salvab ja sunnib käitumist muutma – võib-olla peaks see siis ka meie valik olema.“

Kuus riiki –  nende hulgas Prantsusmaa ja Saksamaa – kutsusid Pariisis ühisalgatuse korras teisi riike üles CO2-le hinda määrama. Initsiatiivi toetasid ka Maailmapanga ja IMFi juhid. Maailmapanga juht Jim Yong Kim tõi toimiva mudeli näitena eeskujuks Rootsis ja Prantsusmaal kehtestatud CO2-maksu.

Prantsusmaal on heitmetonni hinnaks praegu 15 eurot, mis 2017. aastaks tõuseb 27 eurole. See annab firmadele selge signaali, ütles Francois Hollande.

Pariisis toetati ka teisi heitmete vähendamise algatusi – osa riike, näiteks Norra ja Saksamaa, panustasid näiteks fondi, mis aitab selle eesmärgi saavutamisel arenevaid riike.

Hiina president Xi Jinping kordas aga taas, et maailma vaeseimad riike ei või sundida kliimaeesmärkide nimel majanduskasvu ohvriks tooma.

Hetkel kuum