Tallinn Dollsi hämarad ärikombed

Mari Martin kinnitab, et ükski arve pole jäänud ühelegi osapoolele tasumata, kõigile on lõpuks välja makstud. „Viivitusi juhtub ju kõikidel ettevõtetel. Neid projekte tuleb vaadata ühekaupa raamatupidamisest. Kindlasti on ka Tallinn Dollsis mõned hetked raskemad kui teised, kuid mingit süsteemset arvete tasumata jätmist meil küll ei toimu,“ sõnas Martin.

Ükskõik, milliselt Tallinn Dollsiga koostööd teinud inimeselt moefirmas valitsevate probleemide kohta küsida, kõlab vastuseks, et te uurite õiget asja, aga enamasti lisatakse, et nemad ei julge sellest oma nime all rääkida, sest Eesti rõivatööstus on nii väike. Mõni jälle avaldab imestust, et kuidas nii väikeses nišiäris saab käia selline sahkerdamine. „Kuidas maksuamet teda juba vahele pole võtnud?“ jääb kõlama küsimus. Valdav seisukoht on, et see firma elab üle oma võimete.

Küll aga kinnitavad näiteks mitu Tallinn Dollsi kollektsioone pildistanud fotograafi, et nemad enam selle firmaga kindlasti koostööd ei tee, sest iga kord ei jõua tehtud töö eest niimoodi palka välja nõudmas käia. Raha saavad fotograafide kinnitusel kätte need, kes seda ise piisavalt palju nõuda oskavad. Neile on pakutud ka 50euroseid kinkekaarte poes, kus kleidid maksavad ligi 200 eurot.

Pärast seda, kui Äripäev Martiniga ühendust võttis ja süüdistuste kohta aru päris, said ka fotograafid Martinilt kõne omakorda arupärimisega.

Üks Äripäevaga vestelnud fotograaf tegi oktoobris Tallinn Dollsile kaheksa pildistamist. Et Tallinn Dollsi heaks töötada, pidi ta tulema ära oma põhitöökohalt. Seetõttu on ta nüüd eriti täbaras olukorras, sest tasu tehtud töö eest oli Äripäevaga rääkimise hetkeks samuti saamata. Tema sõnul hakkas Martin oktoobris pärast viimast, kaheksandat pildistamist nõudma selle uuesti tegemist, sest talle ei sobinud valgus.

„Mina olin aga kokku lepitud kaheksa pildistamist ära teinud ega nõustunud selle ühe uuesti tegemisega enne, kui ülejäänu eest on makstud, sest suur hulk tööd oli siiski ära tehtud. Samas on ta pildistamistel ise alati kohal, seega on eriti kohatu öelda alles hiljem, et ei sobinud valgus või modelli meik, mille ta oli lasknud ise jumestajal kohapeal teha,“ lausus ta.

Martin viitab Tallinn Dollsi kõrgetele kvaliteedistandarditele, mis nad on nii endale kui ka oma fotodele kehtestanud. „Me ei saa igat materjali vastu võtta, Tallinn Dolls on üsna nõudlik. See on ju päris elementaarne, ka meie kliendid saavad arvestada kõrge standardiga.“

Novembri lõpus sai fotograaf pärast kaheksa pildistamise eest esitatud arvet reede õhtul siiski Martinilt e-kirja, kus viimane lubas esimesel võimalusel ära maksta ja tänas mõistliku suhtumise eest. Järgmisel nädala hakul polnud tehtud töö eest raha veel ikkagi laekunud, kuid artikli ilmumise ajaks oli raha siiski käes.

„Ta ei taha teha ühtegi kirjalikku lepingut, vaid tahab kõigest rääkida silmast silma või kohapeal. Mina sain ta eelmisel nädalal esimest korda kirjutama, et mul oleks päris tööleping, mille pealt on maksud makstud.“

Jumestajad ja stilistid aga ei saa oma töö eest palka, vaid neile on ette nähtud kleidipoe kinkekaardid. Mõni on sellega rahul, mõni on küsinud siiski ka raha, kuid on  pidanud leppima ikkagi kinkekaardiga. Vahel kasutab Martin ka kombineeritud teenust – fotograaf teeb ka Tallinn Dollsi kleidiga poseerivale modellile meigi või meikar läheb ise pildile modelliks.

Martin ütleb, et tema ei ole sundinud kedagi midagi tegema, paljud kaasalööjad on soovinud Tallinn Dollsi hoopis ise praktikale tulla ja on saanud pärast midagi lihtsalt preemiaks. „Loomeettevõtetes on palju asju üles ehitatud missioonile ja kõik osapooled löövad selles kaasa oma huvist.“

Fotograaf Anete Palmik on pildistanud Tallinn Dollsile kahel korral. Ühtegi lepingut selleks ei sõlmitud, ta tegi seda täiesti tasuta. „See tundus mulle endale ka kasulik projekt modelli ja kontaktide poolest, ilmselt eeldas Tallinn Dolls ka minult siis lihtsalt ühte teenet. Aga natukene halb tunne jäi küll sealsest suhtumisest, sest nad ei pakkunud selle töö eest mitte midagi, isegi mitte kommikarpi tänutäheks,“ sõnas Palmik.

Fotograaf Marek Metslaid ütles, et tema on olnud ilmselt ise piisavalt järjepidev ja saanud tehtud töö eest pärast arve esitamist raha kätte. Palju kehvem kogemus on aga ühel oma nime all mitte esineda soovinud hinnatud moefotograafil.

Fotograaf rääkis, et oli sõlminud Martiniga suusõnalise kokkuleppe, millest oma osas pidas kinni – toimetas pildid kokkulepitud ajaks kohale.

„Pärast seda tekkis pikk vaikus ja telefonitsi sain kätte ainult Mari parema käe, kes väga aktiivselt minult pilte nõudis ja edasist infot kommenteerida ei osanud. Edasi olid ainult lubadused ja vabandused, millele lootma jäin. Öeldi, et reisilt tagasi tulles saab Mari tegeleda. Kuna lepingut polnud ja tõestuseks ainult kirjavahetus, siis olin ise kui puuga pähe saanud, sest seni oli mul olnud mingi teatud usaldus kodumaiste brändide vastu. Aga see olukord õpetas, et kõik tuleb juriidiliselt kokku leppida.“

Lõpuks võttis ta omal initsiatiivil ühendust inimesega, kelle nimele pidi arve koostama. See osutus Tallinn Dollsi n-ö töötajaks ehk FIEks, kes ei teadnud asjast midagi. „Kuna tema oli asja uurima hakanud, kirjutas Mari vabandusega, et arve saab tasutud. Nii ka läks, kuid viivsest kinni ei peetud. Kuid aus seisukoht on, et ei teeks teist korda koostööd ega soovita seda ka teistele,“ märkis ta.

Martin ei soovinud seda täpsemalt kommenteerida, kuid mäletas, et oli mingi vahejuhtum. „Ma arvan, et selle kahele poole kommenteerimine pole praegu vajalik.“ Samas märkis Martin, et kõik kokkulepped on ju e-kirjades olemas ja need kehtivad. Iga väikese asja pärast pole nad näinud vajadust sõlmida juriidilisi lepinguid, kuid kui fotograafid neid soovivad, oleks nad võinud ka ise need lauale panna.

Äriregistri andmetel oli mullu Tallinn Dollsis vaid kaks töötajat, tänavu on neid Martini kinnitusel neli ning veel kaks lepingut on juba sõlmitud. Senimaani on Martin eelistanud sõlmida lepinguid pigem OÜde ja FIEdega. Üks aasta algul Tallinn Dollsist lahkunud anonüümseks jääda soovinud töötaja, kes osutas firmale teenuseid oma OÜ alt, ütles, et talle oli see mugav variant, sest ta osutas sama firma alt teenuseid ka teistele ettevõtetele rõivatööstuses.

Teine töötaja aga rääkis, et ei osanud sellisest lepingust midagi paha aimata, sest Martin on veenev manipuleerija, pannes inimesed uskuma, et nii ongi neile endile just kõige parem. Töötada FIEna või OÜ alt ongi selles firmas ainus variant.

Ka teistes Martini firmades on äriregistri järgi enamasti ametlikult vaid üks töötaja või pole neid üldse. Tallinn Dollsi brändi teenitud käive jaguneb mitme Martini firma vahel (vaata graafikut). OÜ Tallinn Dolls oli mullu küll ligi 400 euroga kahjumis, kuid Tallinn Dollsi kaubamärgi tootmise ja müügiga tegelev KM Ideas kenas kasumis, samamoodi Mari Martini emale Külli Martinile kuuluv Nordic Dolls OÜ. Lisaks käivitab Martin uut rahvusvahelist brändi Wear-Arts, kus on tema sõnul palju abilisi, kes selle brändi loomises kaasa löövad.

Üks aasta algul firmast lahkunud töötaja püüab oma pikaaegsele kogemusele Eesti rõivatööstuses tuginedes Martinit ka pisut kaitsta: „Rõivatööstuses ongi hooajad väga erinevad, raha tuleb uue kollektsiooniga. Väikestes ettevõtetes on keeruline seda raha kogu aasta peale jaotada.“