Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hololei: kapseldumine ja natsionalism pole Eesti huvides

    Henrik HololeiFoto: Arno Mikkor

    Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei tõi lõppeva aasta sündmustest Euroopas välja viis teemat.

    Aasta suurtest väljakutsetest ehk kõige positiivsemad edasiminekud on olnud Kreekas, murelikuks teeb aga populistlike, peavoolule ja olemasolevale majandussüsteemile teravalt vastanduvate parteide kasvav populaarsus reas Euroopa riikides, ütles Hololei intervjuus Äripäevale. 
    Aastale tagasi vaadates, mida tõstaksite Euroopa Liidu teemadest esile?
    Võtame aasta algusest peale – Ukraina-Venemaa. Ukraina kriis ei ole kuhugi kadunud ja lahendused on ikka veel õhus. Venemaa sanktsioonid on kuue kuu võrra pikendatud ja ka selles osas ei ole läbimurret toimunud. Ida-Ukraina on jätkuvalt okupeeritud. Minski lepet ei ole täidetud.
    Mis saab sanktsioonidest edasi - raske ennustada. Kõige korrektsem vastus on, et sanktsioonide pikendamine sõltub sellest, kas Minski lepet täidetakse või mitte. See on olnud eeltingimus, et sanktsioone saaks leevendada ja täna Minski lepet veel ei täideta. 
    Ei ole olemas poliitilist konksu, mis võimaldaks öelda, et sanktsioone peaks leevendama ilma Minski täitmiseta. Ja kui sellist teed minna, tekitaks see dilemma ka Euroopa enda poliitika usaldusväärsusest.
    Teiseks - Kreeka võlakriis ja suvel lahvatanud kriis, mis ähvardas Kreeka peaaegu eurotsoonist välja arvata. Selles osas saavutati siiski positiivne edasiminek. Arvan, et aasta suurimatest väljakutsetest on võibolla see jõudnud kõige soodsama lahenduseni. Ja võib-olla ka see, et Kreeka valitsus ja peaminister Alexis Tsipras on mõistnud, et ei ole mõtet ajada vastuvoolu poliitikat. Tsipras on tänaseks muutunud mõnes mõttes ka mainstream (peavoolu – toim.) poliitikuks ja võtnud tõsiselt oma rolli peaministrina selles osas, et Kreeka reformid on möödapääsmatud, et Kreeka võiks eurotsoonis säilida ja et üldse oleks Kreeka majandusel ka positiivne perspektiiv.
    Kolmandaks rändekriis. see on olnud Euroopat kõige enam lõhestav. See on olnud üks kõige tõsisem väljakutse, millega tegelemiseks ei olnud ükski valitsus õieti valmis ja kus lahendused on olnud väga keerulised ja väga emotsionaalsed. See teema täidab kindlasti agendat väga palju ka 2016. aastal. Siin on vast kõige suuremat progressi vaja teha ja läbi selle kaasa aidata, et need vastuolud, mis Euroopa sees on tekkinud, ära tasandataks. Ning et Euroopa riigid mõistaksid oma rolli solidaarsussesse panustamiseks.
    Neljandaks Iraani tuumakokkulepe. See on ajalooline – Euroopa Liit mängis välispoliitiliselt siin väga suurt rolli vahendajana. See on olnud ühtse välispoliitika üks suurimaid edusamme. Muidugi järgmine aasta alles näitab, kas seda hakatakse täitma. Aga see on game changer (oluline arengut muutev sündmus – toim.) kogu Lähis-Ida silmas pidades ja maailmamajandust laiemalt. Iraan on äärmiselt huvitav majanduspartner. Kui Iraani sanktsioone leevendatakse, Iraani nafta tuleb uuesti maailmaturule, sellel on väga tugevad mõjud maailmamajandusele.
    Viiendaks - 2015 on toimunud tõsine populistlike parteide esile kerkimine. Mõnel pool ka rassistlik-ksenofoobsete, aga kindlasti igal pool peavoolule ja olemasolevale majandussüsteemile teravalt vastanduvate poliitiliste jõudude esile kerkimine. Osaliselt on nad mugandunud – näiteks Kreekas Syriza on täna väga erinev Syrizast aasta alguses. Kuid populistlikud peavoolu vastased erakonnad on jõudnud parlamenti või on teinud valimistel äärmiselt hea tulemuse nagu Rahvusrinne Prantsusmaal. Ja kui me vaatame küsitlusi erinevates Euroopa riikides, siis mitmed sellised erakonnad on ka küsitluste tipus. Kogu selles kontekstis võib öelda, et see on muutnud juba Euroopa poliitilist maastikku ja tõenäoliselt muudab seda veelgi enam. Küsimus on ka see, kuidas olemasolevate kriisidega suudetake toime tulla, et tasandada selliste poliitiliste jõudude esile kerkimist ja nende mõju ühiskondadele ja riikide poliitikatele. Kapseldumine ja natsionalism ei ole kindlasti Eesti suguse geograafiliselt perifeerse riigi huvides.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.