Tagasikäik Euroopas varjutab unistust Talsinki tunnelist

Kahetunnise laevas loksumise asemel lüheneks sõiduaeg poolele tunnile. Soomele annaks see lisaks ka maismaaühenduse Mandri-Euroopaga, ütles Tallinnas Soome transpordiminister Anne Berner. Juba rehkendatakse, kui palju Eesti ja Soome majandus ühenduse tõttu kasvukiirendust saaks. Helsingi linna logistikakonsultant Ulla Tapainen ütles Soome YLE-le, et nende arvestustes reisiks iga päev kahe linna vahet 25 000 inimest.

Sarnaseid rehkendusi tehti, kui 90nendatel aastatel kavandati Rootsi ja Taani vahele Öresundi silda, millest saigi valmimise järel Euroopas piiriülese koostöö musternäide. 30 miljardit Taani krooni maksma läinud projekti kaasrahastas EL.

Nüüd on aastatepikkuse pingutusega toimima saadud koostöö löögi all, kurtsid Rootsi päevalehe Dagens Nyheter arvamusküljel 25 Lõuna-Rootsi Skåne maakonna poliitikut. „Piirideta Euroopa ei peaks olema selline unelm, mis toimib vaid maailmarahu aegadel,“ taunitakse dokumendikontrolli taaskehtestamist Öresundi sillal.

Taani tööandjate organisatsiooni DA andmeil töötab Kopenhaageni piirkonnas ligi 8000 rootslast, kelle elukoht ei ole Taanis. Enamik neist sõidab ilmselt iga päev üle silla tööle ja peab nüüd taluma sõiduaja pikenemist. Lisaks on vähemalt 6500 taanlast, kes töötavad Taanis, kuid elavad Rootsis.

Omavahel kaotasid Põhjala riigid passikontrolli juba 1952. aastal. Nüüd tuleb Öresundi väina ületamisel jälle isikut tõendavat dokumenti näidata. „See on kahjuks suur samm tagasi idee elluviimisel liita Kopenhaagen ja Skåne üheks konkurentsivõimeliseks rahvusvaheliseks piirkonnaks,“ kirjutas Taani peaminister Lars Lökke Rasmussen esmaspäeval Facebookis, kus ta samal ajal teatas pistelise piirikontrolli taastamisest Taani ja Saksamaa piiril.

Taani sammu tingis omakorda Rootsi valitsuse käitumine, mis oma algset lahket (ja naaberriikide poolt kritiseeritud) pagulaspoliitikat sügisel järsult karmistas ja sellega seoses esmaspäevast Öresundi sillal dokumente kontrollima hakkas.

Euroopa Komisjoni asüüli- ja rändeteemade eest vastutav volinik Dimitris Avramopoulos kutsus täna Taani, Rootsi ja Saksamaa ministrid Brüsselisse, et võimalik doominoefekt Schengeni – idee järgi piirideta – alas pidama saada. Märkimisväärset tulemust kohtumine ei andnud, vahendas Brüsselist Bloomberg. Saksamaa kritiseeris, et eriti Kreekas Schengeni välispiir ei pea, Rootsi kurtis, et ei tule pagulaste tulvaga toime, ning Taani soovitas pagulastel muud sihtriiki otsida. Volinik kordas ELi riikide solidaarsuse ja 28 riigi ühise lahenduse vajadust.

Kohtumisel osalenud Rootsi justiitsminister Morgan Johansson ei osanud öelda, kui kaua dokumentide kontrollimine jätkub. „Peame vaatama ühe kuu kaupa,“ ütles ta agentuurile TT. „Eelduseks on, et olukord ELis stabiliseerub. Ma ei taha sattuda olukorda, kus me lõpetame kontrolli ja kaks nädalat hiljem on pagulasi jälle 10 000-15 000 nädalas ja meil tuleb kontroll uuesti kehtestada.“

Minister kordas, et EL peab jõustama juba kokku lepitud pagulaste jaotamise kava. Kõik riigid peavad panustama. Saksamaa asejustiitsminister Ole Schröder hoiatas, et vastasel juhul käitub iga riik oma äranägemise järgi. Seni on kokku lepitud 160 000st pagulasest ümber asustatud vaid 272.  

Kommentaarid Taani peaministri postitusele Facebookis pigem pooldasid piiride taastamist – poliitikute ülesanne ongi oma rahvast kaitsta. Taani ettevõtjad on aga mures. Nagu juhtis tähelepanu Taani majandusleht Börsen, võlgneb Taani oma koha riikide esikolmikus, kus äritegemine on Maailmapanga koostatud võrdluses kõige lihtsam, just piiriülese äritegevuse lihtsusele. Selles on Taani raporti järgi maailma parim.

Taani ettevõtjad kardavad, et vajaliku tööjõu leidmine muutub raskemaks, kui rootslased ei saa enam hõlpsalt Taanis tööl käia. Suuresti puudutab see just kvalifitseeritud tööjõudu. Mures on veofirmad, kes pelgavad ajakadu piiril ja kulude kasvu, mis tähendab efektiivsuse vähenemist. Samuti tööjõurendi firmad ning restoranide ja majutuse ala ettevõtted. Kui suureks negatiivne mõju lõpuks kujuneb, sõltub sellest, kauaks piiritõkked paika jäävad ning kas EL leiab pagulasprobleemile rahuldava lahenduse.