Kadri Põlendik • 25. jaanuar 2016
Jaga lugu:

Korruptsioon ei pane juhti politseisse pöörduma

Justiitsministeeriumis tutvustasid täna Eesti ja Taani ärikorruptsiooni uuringut Tartu ülikooli professor Maaja Vadi (vasakul), justiitsminister Urmas Reinsalu ja Mari-Liis Sööt justiitsministeeriumist.  Foto: Andres Haabu

Kui Eesti eraettevõtte juht avastab oma firmas korruptsioonijuhtumi, siis ta ei näe abi politseist või prokuratuurist, vaid eelistab sellise olukorra lahendada ettevõtte sees, liigset kära tekitamata, selgub värskest uuringust.

Rohkem kui iga neljas ehk 27% Eesti juhtidest usub, et õiguskaitseorganite teavitamine aitab tõhusalt korruptsiooni vastu. Teisalt Taanis on see näitaja täpselt vastupidine – politseilt otsiks abi 72% juhtidest. Sellised tulemused selgusid täna avaldatud erasektori korruptsiooni uuringust, kus küsitleti 500 Taani ja 500 Eesti erasektori juhti.

Samas juhid enamasti reageeriksid, kui saavad korruptsioonijuhtumist teada. Üksnes 3% Eesti ja 10% Taani juhtidest vaikiks. Kuid mõlemas riigis eelistatakse juhtumist teada anda ettevõtte sees kas juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule. Meedia tähelepanu juhid ei soovi, üksnes 2% juhtidest räägiks juhtunust ajakirjandusele. Küll aga soovitakse uuringu ühe koostaja Mari-Liis Söödi sõnul, et ajakirjanduses ilmuks rohkem korruptsiooniteemalisi lugusid, et keskkond mõistaks sellise teguviisi hukka.

Ärikorruptsiooni vormid

Kickback ehk tehingutasu – tehingust saab keegi isiklikult lisatasu, kui tehingud on positiivsed, ja see tasu ei suurenda ostjate heaolu.

Huvide konflikt – sugulased, sõbrad on eelistatud tehingu osapooled tänu oma suhtele, mitte tänu sellele, et nad pakuvad midagi paremat.

Altkäemaks – mõnda teenust, kaupa või raha antakse selle eest, et mingi tehing toimus.

Kelmus – kõik petturluse juhtumid, näiteks fiktiivsete arvete koostamine.

Küsitlus näitas ka, et rohkem kui iga teine Eesti juht (57%) on oma valdkonnas kokku puutunud korruptsiooniga ja kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid on huvide konflikt, st sõprade või sugulaste aitamine ja kickback'i ehk n-ö tehingutasu maksmine kaupade või teenuste vahendamisel. Uuringu ühe tegija, Tartu Ülikooli professori Maaja Vadi sõnul on nende kahe korruptsioonivormiga kõige keerulisem tegeleda, sest juhid peavad neid tavaliseks ja vastuvõetavaks, mistõttu on neid raskem avastada ja välja juurida, erinevalt näiteks altkäemaksust või väljapressimisest. Kui üldiselt ei peeta korruptsiooni vastuvõetavaks, siis uuringust selgus, et võrreldes altkäemaksu ja kelmustega suhtutakse huvide konflikti ja kickback'i leebemalt.

Näiteks pidas 46% vastanutest kickback'i maksmist tavaliseks ja 18% seda vastuvõetavaks. Huvide konflikti puhul olid need numbrid vastavalt 49% ja 17%. Taani juhtidest peab kickback'i tavaliseks 34%, huvide konflikti 38% juhtidest. Mõlemas riigis on need levinuimad korruptsioonivormid. Samamoodi peetakse kaupade ja teenuste osutamist vähem korruptiivseks, sularahaga arveldamisele antakse hävitavam hinnang.

Moodustame korruptsioonivastase nõukogu Urmas Reinsalu, justiitsminister

Korruptsioon on tegelikult sotsiaalne nähtus ja probleem, mille juured peituvad ühiskonna väärtushinnangutes ja selles, kuidas tajutakse mingit käitumist – kas see on aktsepteeritav või ei ole. 

Me oleme ministeeriumis otsustanud, et arvestades oluliste peitkuritegude kasvu ühiskonnas, moodustame lähiajal korruptsioonivastase nõukogu, mis vaatab üle korruptsioonivastase strateegia ja hakkab eri ametkondade tegevust, sh nii korruptsiooni uurimist kui ka tõkestamist, tõhusamalt koordineerima.

Me peame oluliseks kaaluda ka teatud juhtudel soovitada taustakontrolli sisseseadmist erasektoris teatud tundlikel ametikohtadel. Soome on seda kogemust rakendanud. Siin kindlasti tuleb arvestada ka, et ei toimuks diskrimineerimist, aga iseenesest see meetod võib tagada paremini ausatest mängureeglitest kinnipidamist.

Tuleb tõhustada ka korruptsioonist teavitamise süsteemi. Isikul, kes ka ärisektoris saab korruptsioonist teadlikuks, on õigus pöörduda õigusasutustesse, oma juhtide poole, ka osanike poole informatsiooniga, et rikutakse reegleid. Lisaks majanduslikule riskile on ka oluline mainekaotus neile, kes tegutsevad turul korruptiivse loogika järgi. Seetõttu tuleb tugevamalt kehtestada ausa mängu reeglid, neid selgitada ja arendada ettevõtlusorganisatsioonide abil hea tava juhendmaterjal.

Korruptsiooni ohvrid on ka kogu ühiskonna väärtused, moraal ja avalik usaldus. Korruptiivse asjaajamise maksavad kinni tarbijad ja ausad ettevõtjaid.

Ärikorruptsiooni peavad vastuvõetavamaks väiksemad ettevõtted, nooremad ja meessoost juhid. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted.

Peamiste tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi. „Taani juhid tajuvad riske palju teravamalt,“ märkis Vadi.

Üle 90% Eesti ja Taani juhtide arvates on juhi isiklik eeskuju tõhus korruptsioonivastane meede. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi, näiteks vallandamist, kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe. Taani juhid usuvad eestlastest rohkem eetikaõppe mõjusse. Ühe variandina nägid juhid ka palgaga mängimist. Sööt märkis, et Eesti juhid usuvad taanlastest rohkem palga ennetavasse mõjusse, kuid lähtudes rahvusvahelisest kirjandusest, siis ei tasu tema hinnangul väga sellesse uskuda. „Kui tõsta inimese palka, siis korruptsiooniteooria järgi tõusevad lihtsalt panused,“ märkis ta.

Uuringu soovitused

1. Tuleks luua üheleheküljeline juhend selle kohta, kuidas tunda ära ärikorruptsiooni, ja see peaks olema kättesaadav kõigile töötajatele.

2. Anda ettevõtetele vahendid, millega ära tunda valdkondi, kus võib rikkumisi ette tulla. Kui nn kriisikolded on leitud, tuleks tugevdada väljaõpet ja teha ülevaatus. Oluline on rõhutada, et ei ole lahendust, mis sobib kõigile.

3. Soome näite põhjal tuleks anda võimalus teha palkamisel taustakontrolli. Seda vahendit tuleks aga ettevaatlikkusega kasutada, et seda ei hakataks ära kasutama ja kogu taustainfo oleks läbipaistev ning kõnealusele inimesele teada.

4. Teavitamise protseduurid peaksid olema täpsustatud ja mitme kanali kaudu teada ning kättesaadavad. See võib tähendada võimalust kindlale numbrile helistada või panna paika usaldusisikud koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum