Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuhanded firmad lõpetasid karidel

    Võlausaldajate liidu juhatuse liige Marie Rosin nendib, et eetika jääb tihti tahaplaanile, kui firma satub raskustesse.Foto: Andras Kralla

    Eelmisel aastal läks põhja pea 7000 firmat – mullu loodud võlausaldajate liit leiab, et pankrot on Eestis justkui uhkuseasi. Ettevõtja Jüri Mõis soovitab selle arvamusega kuu peale sõita.

    "Mingu kuu peale, ma ei tule selle pealegi, et selle üle uhke oleksin. Pankrot on õnnetus. Kui õunapuu kuivab aias ära, siis ma ei ole uhke, et Valge klaarõun läks. Firmat võib võrrelda elusolendiga, pead tema eest hoolitsema ja siis võid loota saagile. Pankrot on hädaolukord, need on firma matused,“ rääkis ettevõtja Jüri Mõis, kes on ise olnud kahel pool – nii võlausaldaja kui ka pankrotis firma eesotsas.
    Eelmisel aastal läks menetluse ja likvideerimisega pankrotti 308 firmat, kokku jäi võlgu üles 24 miljoni euro ulatuses. Teise osa moodustasid 6600 firmat, mis sundkustutati. Võlad ulatusid neil pea 43 miljoni euroni. Ettevõtteid ühendab kolm taktikalist sammu: majandusaasta aruannete mitteesitamine, tankistide kasutamine ja rünnakutena kasutatud võlavaidlused, avaldas võlausaldajate liidu juhatuse liige Marie Rosin. „300 on jäänud vahele – nende suhtes on pankrot algatatud. 6600 on need nii-öelda õnnelikud, kes pääsesid ja kelle suhtes võlausaldajad ei alustanud pankrotti või ei raatsinud raha raisata,“ selgitas Rosin.
    Pankrot ei tohiks Rosina sõnul olla loomulik. „Olen 15 aastat ettevõtja, aga ei ole ühtegi ettevõtet põhja lasknud. Saksamaal lähevad ettevõtjad kriminaalkaristuse hirmus varakult paberitega kohtusse ja 50% ulatuses on võimalik nõudeid tagasi saada,“ tõi Rosin näite ja lisas, et Eestis aga on võla tagasisaamine pea nullilähedane. „Pankrotid peaks ausalt läbi viima, pankrotist õppima, mitte tundma uhkust, et olen üks, kaks, kolm, viis või kümme ettevõtet pankrotti lasknud. Poliitikud ja arvamusliidrid toovad ka välja uhkeid kõlavaid lauseid, et see ei ole ärimees, kes ei ole pankrotti läinud – mina sellega ei nõustu.“
    „Pankrot on kaitse- mitte ründemeetod. See oli aastatel 2005–2010, kus saadeti pankrotihoiatus välja, kui arve oli maksmata: „Kurat, kui sa ei maksa, annan pankrotiavalduse su vastu kohtusse!“ Need ajad on läbi Eestis. Siis tundus inimestele, et pankrot on võimas relv, kuid see loogika ei kehti Eestis juba umbes viis aastat. See ei teeks asja paremaks,“ ütles Mõis.
    Lihtsalt raha
    „Nagu mu hea sõber Hannes Tamjärv ütleb, siis see on ju ainult raha. Keegi ei anna sihilikult halba laenu,“ rääkis Mõis, leidmata, et ettevõtjat peaks kriminaalkorras karistama, kui pankrotiavaldust ei esita. „Olen olnud mõlemal pool. Võidab see, kelle lootus kustub viimasena, ettevõte peabki viimseni pingutama.“
    Praegu lokkab tankistide kasutamine, nentis Rosin. Võlgu on tankistidele läinud firmadel 355 miljonit eurot. Pärast buumiaega sagenes skeemide kasutamine, sest ettevõtjad ei suutnud taluda kehvemat elujärge. „Kui vaatame inimesi, kes järjepidevalt jätavad võlgnevustega firmasid maha, siis nende elukvaliteet on väga võimas: sõidavad džiipidega ja käivad jahiga kalal,“ lausus Rosin.
    „Kui ei ole keelatud, siis on lubatud – see on üldine mentaliteet, mida meil soodustatakse,“ jätkas Rosin, kelle arvates on hullem juba juhtunud. „Ettevõtjad, kes olid eetilised ja tugeva moraaliga, on murdumas. Selle asemel, et öelda, et on pankrotis, lähevad nad libedale teele ja kasutavad tankiste. Võib-olla on see massipsühhoos: “Kõik ümberringi teevad nii ja miks mina pean lollike olema?““
    Vastutuse säilitamine
    Variisikute kasutamist saaks takistada, kui võlgades ettevõtet ei müüdaks 100% ulatuses. „Lõpetada tuleks ka kohtusüsteemi ärakasutamine oma mängudes. Peaks vaheetapi saavutama – valdkonnapõhise arbitraažikohtuna,“ lisas Rosin, märkides, et sageli ei keskenduta kohtus vaieldes sisule.
    Mõis nimetas Rosina ettepanekut lihtsameelseks. „Kirjutage laenulepingusse, et kui laen üleval, ei tohi firmat müüa. Reaalsus on, et keeldudest ei peeta kinni. Labane on öelda, et firmat ei tohi müüa. Aga kui tuleb rahvusvaheline korporatsioon – kõik soliidsed firmad omavad ainult 100% ettevõtteid. Kui Ericsson tuleb, siis võib kõik ära müüa ja kui tankist, siis ei tohi. Raske kirjutada sellist seadust."
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.