Advokaat hoiatab väljapressija abi eest

Advokaadibüroo LMP partner ja vandeadvokaat Kaido Künnapas hoiatab, et ähvardamise eest näeb seadus ette rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse.

Ehitusettevõtete tüli ühele osapoolele Eurovara Grupile tegi alltööd Tarmako Group. Kuna Eurovara Grupp ise peatöövõtja Grand Ehituse käest raha ei saanud, jäädi omakorda võlgu alltöövõtjale, kes kutsus juba appi väljapressija. “Tegime kõik tööd ära, mis meilt nõuti,” ahastas Tarmako Groupi üks omanikke Nikolai Podvernjuk telefonis.

Grand Ehitus tegi nimelt vahepeal veel ühe huvitava manöövri. Ta palkas samadele objektidele Eurovara Grupi alltöövõtja Tarmako Groupi uuesti tööd tegema, kuid kui töö oli korras ja tehtud, siis raha suunas küsima Eurovara Grupilt.

Tarmako Groupi omanik Nikolai Podvernjuk kohtus võla sissenõudmiseks Eesti Ekspressi veergudel kuulsust kogunud väljapressija Lembitu Kittiga. Kitt pakkus kogenud Afganistani veteranina abi raha kättesaamisel. Kitti kohta on meedias kirjutatud, et ta on varemgi võlgade sissenõudmisega tegelenud, nimelt alimendivõlglastelt raha väljanõudmisega. Eesti Ekspressi väitel pistis Kitt aga teinekord raha enne väljanõudjani jõudmist hoopis enda taskusse. Samuti jooksis Kitti nimi läbi Suklese ja Tullio Libliku palgamõrva tellimise juhtumist. Ka seal oli Kitt väidetavalt oma abi pakkunud.

Podvernjuk räägib telefonis, et Toomas Bachmann on halb inimene ja temal on raha saamata. Esiti ei taha Podvernjuk tunnistada, et Kitt teda võla kättesaamisel aitas, kuid hiljem ta nendib, et kohtus siiski korra Kittiga ja Kitt pakkus oma abi.

Kitt asus Eurovara Grupile SMSe saatma, objektil käima ja muud moodi survestama. "Võtsingi eesmärgi, et tõmban neil kurat kõrid kinni. Hakkasin objektide peal käima, teavitama objektide omanikke nendest. Näitasin saadetud SMSe omanikele," rääkis Kitt telefonis veidi sellest, kuidas ta oma tööd teeb.  

Kuid ta lisas, et see asi on praeguseks lõpetatud. "Nad maksid oma raha ära ja kõik on okei.  Mitte Terje (Grand Ehituse omanik - toim) ei maksnud mulle, vaid nende tuttavad inimesed maksid, et „näe Lembitu, raha on siin, pole vaja terroriseerida“," rääkis Kitt telefonis.

Ta lisas, et maksis ka Podvernjuki tuttavatele raha edasi. "Mina andsin tema raha tema tuttavate kätte ja pole juttu olnud, et ta poleks oma raha saanud," lisas Kitt.

Tugev surve murrab

Ähvardamise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse, nendib advokaadibüroo LMP partner ja vandeadvokaat Kaido Künnapas, kuid lisab, et on olemas ka seaduslikke vahendeid survestamiseks ja võlgnevuste tekkimise ennetamiseks.

„Surve avaldamine toimub võlgnevuste avaldamise, nõuete avaliku müümise või muude selliste vahendite kaudu. Kui võlgnevuse sissenõudmisel asutakse ähvardama ja hoiatama võlgnikku ja tema perekonda, siis võib selline tegevus olla kuritegelik,“ märgib Künnapas. Tema sõnul kasutatakse sageli võlgnevuste sissenõudmisel inkasso abi, kuid ka inkassodel nõuete sissenõudmisel eriõigusi tegelikult ei ole, võrreldes võlgniku endaga. Kõige olulisem on siiski teha kohe alguses kõik endast olenev, et oleks taust uuritud, lepingud korras ja kokkulepped notariaalselt kinnitatud.

Kui võlgnevuste puhul kaasatakse juba ähvardustega tegelevaid väljapressijaid nagu Lembitu Kitt, siis on tegemist eriolukorraga ja mõnigatel juhtudel ka ebaseadusliku olukorraga.

Kaido Künnapas räägib, et karistusseadustiku paragrahvi 120 kohaselt on kuriteona käsitletav olukord, kus isikut ähvardatakse tappa, tekitada talle tervisekahjustus või rikkuda või hävitada olulises osas tema vara. „Seda siiski ainult tingimusel, et on alust karta ähvardamise täideviimist. Kui füüsilise noomituse saamist on põhjust karta tulenevalt nende isikute taustast, „hoiatamise“ viisist, mis ei pea olema tingimata verbaalne, siis oleks mõistlik pöörduda politsei poole,“ soovitab Künnapas.

Sõltuvalt sellise forsseeritud inkassoteenuse tellinud isiku juhistest ja soovidest võib tellija olla Künnapase sõnul osaline kuriteo toimepanijas (näiteks kihutaja), mis võib ka temale tuua kaasa kriminaalmenetluse. „Ähvardamise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse,“ märgib Künnapas. Ta lisab, et ei oska hinnata, kui palju selliseid teenusepakkujaid Eestis on, kuid nendib, et ilmselt on neid palju.  

Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo partneri ja vandeadvokaadi Jako Laanemägi sõnul ületab võlanõudja teenusest rääkimine tema pädevust. „Me ei tahaks hakata andma hinnangut, kui palju on Eestis eraisikuid, kes pakuvad n-ö võlanõudja teenust. Väärib muidugi mainimist, et eelpool mainitud tegevusele võib järgneda kriminaalvastutus, kui on täidetud karistusseadustikus vastavad koosseisud,“ märkis Laanemägi.

Mida teha, et mitte lasta ennast nurka mängida?

Kui peatöövõtja töö eest raha ei maksa ja alltöövõtja juba väljapressijatega ukse taha lendab, kuid raha maksmiseks pole - mida siis teha? Soovitusi seaduslikest teguviisidest jagavad advokaadid Kaido Künnapas ja Jako Laanemägi.

1. Kontrolli tausta. Suhtle teiste alltöövõtjatega, kes on kokku puutunud selle konkreetse peatöövõtjaga.

2. Töö eest tasumine etapiliseks. Lepi kokku tööde üleandmises ja tasumises etappidena, Mida rohkem teed tööd ilma tasu saamata, seda suuremaks muutub teenustasu saamatajäämisel risk. Võimalusel küsi ettemaksu.

3. Kõik algab lepingutest ja vastutuse edasipeegeldusest. Alltöövõtjaga lepingu tingimusi läbi rääkides ei tohiks töövõtja seada alltöövõtja kasuks tasu maksmisega viivitamise puhuks rangemaid sanktsioone (st suuremaid viiviseid või leppetrahve), kui tellijal on töövõtja ees. Sellisel juhul saab töövõtja viivised, leppetrahvid jms tellijaga sõlmitud lepingust tagasi.

4. Sõlmi konkreetne ja läbimõeldud leping, mis kaitseks alltöövõtja õigusi. Lepingu tähtsus tõuseb siis, kui tekivad lahkhelid. Vaatamata lisakulule kaasa professionaalne õigusnõustaja lepingueelsetesse läbirääkimistesse - see vähendab hilisemaid vaidluseid.

5. Vähenda lepingus tellija võimalused hakata vastuvõtmisega viivitama, pannes tellijale puuduste kohta tõendite esitamise kohustuse ning leppides kokku näiteks eksperdi kaasamises koos kulude jätmisega tellija kanda, kui töös puudusi ei tuvastatud. Raha puudumisel võib tellija hakata viivitama töö vastuvõtmisega ja vigu otsima, mis tavapäraselt võimaldab protsessi venitada (võimalik vältida viiviseid jms).

6. Arvesta kohe lepingut sõlmides võimalike tekkivate viivitustega, mida tellija võib põhjustada nii töö vastuvõtmisel kui maksete tasumisel.

7. Kasuta omandireservatsiooniga müüki, kui tehing hõlmab ka asjade müüki– väheneb oht, et töövõtja jääb lisaks saamatajäänud rahale ilma ka müüdud asjast.

8. Nõuete tagamine. Juba enne teenuse pakkumisega alustamist taga potentsiaalne nõue peatöövõtja vastu. Lepi see juba lepingus kokku. Tagatiseks võib olla pangagarantii või käendus. Võib ka seada hüpoteeki, kuid see eeldab mahukaid lepinguid. Teoreetiliselt on võimalik kokku leppida ka nii, et alltöövõtjal tekiks õigus otse tellijalt tasu saada, kuid selline võimalus ei ole praktikas väga levinud. Kui peatöövõtja ja alltöövõtja on mingisuguses tagatises kokku leppinud, siis juhul, kui peatöövõtja ei täida oma lepingulist kohustust, on alltöövõtjal võimalik nõue realiseerida tagatise arvelt (näiteks käenduse puhul esitada nõue käendaja vastu, pangagarantii puhul on võimalik realiseerida garantiid).

9. Sõlmi õigusabikindlustus, kui ei ole piisavalt raha pikaks kohtuvaidluseks, see aitab katta kohtuvaidlusega kasevandi kulusid nagu riigilõivud ja esindaja kulud.  

10. Pandiõigus. Teoreetiliselt on võimalik ka see, et alltöövõtjal tekib seaduse alusel töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus peatöövõtja vallasasjadele, mille alltöövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need vallasasjad on töövõtulepingu täitmise käigus sattunud alltöövõtja valdusesse. See sõltub töövõtulepingu sisust, kas alltöövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud vallasasju, mis kuuluvad peatöövõtjale. Kui sellised vallasasjad on alltöövõtja valduses, siis ei pea alltöövõtja neid peatöövõtjale enne tagastama, kui peatöövõtja on oma lepingulise kohustuse täitnud. Samas väärib mainimist, et selle abinõue rakendamine sõltub suuresti konkreetsetest töödest, sest see kehtib ainult vallasasjade puhul.

11. Hoia tellija äritegevusel ja maksevõimel stabiilselt silma peal. Kogunevad maksuvõlad ja negatiivsed krediidiinfo andmed viitavad peatsetele või juba tekkinud makseraskustele ja pankrotiohule. Alusta esimesel võimalusel läbirääkimisi võimalike tagatiste (registerpandid, hüpoteegid, kommertspandid, käsipandid, lisakäendus või –garantii, tellija kolmandate isikute vastu olevate nõuete pantimine töövõtja kasuks) saamiseks, paku välja arvete faktoorimise või muu vahefinantseeringu võimalus.

12. Võlgade tekkides lepi kokku tasumiseks lisatähtaegades, tee seda notariaalse võlatunnistusega, kus on kokku lepitud koheses sundtäitmises – aitab vältida vajadust pöörduda kohtusse. Võimalusel sea tagatis.

13. Hoia silma peal võlgniku registervarade seisul. Kui need hakkavad omanikku vahetama, võib olla mõistlik esitada pankrotiavaldus – tellija üle võtab kontrolli pankrotihaldur ning teatud müüdud/peidetud vara võib olla võimalik veel tagasi nõuda.

14. Võlgnevuste tekkimisel tunne huvi tellija maksevõime kohta. Kui tellija juhatus on tulevast maksejõuetust teades jätkanud teenuste tellimist või asjade ostmist, võib see võimaldada kahju hüvitamise nõuete esitamist oma kohustusi eiranud juhatuse liikmete vastu.