Maarja Lega • 4. aprill 2016
Jaga lugu:

Lepitusorgan päästab vaidlejad kohtuteest

Liikluskindlustusvaidlusi võib tekkida igal liiklusõnnetusse sattunud juhil.   Foto: Erik Prozes

Keerulistele liikluskindlustuse vaidlustele aitab lahenduse leida lepitusorgan, mille eesmärk on vaidluste sõltumatu, erapooletu ja professionaalne kohtueelne lahendamine.

Liikluskindlustusvaidlusi võib tekkida igal liiklusõnnetusse sattunud juhil. Keerulisemate konfliktide korral on nii kahju tekitajal kui ka kannatanul võimalik abi saamiseks pöörduda liikluskindlustuse lepitusorgani poole, 5. aprilli Äripäev logistika rubriigis.

Eesti Liikluskindluse Fondil (LKF) on liikluskindlustuse seadusest tulenevalt kohustus tagada liikluskindlustusvaidluste sõltumatu, erapooletu ja professionaalse kohtueelne lahendamine.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on organi eesmärk liikluskindlustuse vaidluste kiire ja tõhus lahendamine kohtusüsteemi kaasamata. "Lepitus on kindlustusvaidluste lahendamiseks sobiv viis ja see on mõlema vaidleva poole, kindlustusvõtja-kannatanu ja kindlustusandja huvides,“ lausus  Potsepp.

Potsepp nentis, et tavaliselt leiavad vaidlused lahenduse väliseid osapooli kaasamata, kuid on ka konflikte, kus pooled isekeskis otsusele jõuda ei suuda. "Lepituse eesmärk on vaidlevaid osapooli toetada nii, et nad leiaksid ühise lahenduse,“ selgitas Potsepp. Edukas lepitus lõpeb vaidlevate poolte kokkuleppega. Kui ka lepitajaga koos ühist meelt ei leita, on osapooltel võimalus õiguse saamiseks pöörduda kohtu poole.

OÜ KindlustusEst Kindlustusmaakler äriklientuuri ja kahjukäsitluse juhi Gustav Dudkini sõnul soovitab ettevõte kindlustusvaidluse korral kasutada klientidele lepitusmenetlust. "Lepitusmenetlus on kliendile tasuta ja annab esmase sõltumatu tagasiside kahjukäsitlusele," märkis Dudkin.

Oluline on jäädvustada sündmuskoht

Urmas Kivirüüt, ASi Salva Kindlustuse juhatuse liige ja kindlustusdirektor

Kindlustusandja eesmärk on esmalt alati ilma vaidlusteta hakkama saada ja enamasti see nii ka läheb. Harvadel juhtudel, kui kindlustusandjana otsustame kahjuhüvitist vähendada või kahju hüvitamisest keelduda, informeerime klienti võimalusest pöörduda tasuta lepitusorgani poole.

Seejärel otsustavad kliendid pärast kindlustusandja otsuse kättesaamist, kas see on nende hinnangul objektiivne. Kliendid, kes tunnevad, et nende õigusi on riivatud, pöörduvad seejärel lepitusorgani poole.

Liikluskindlustuse lepituste puhul toimub enamikul juhtudest vaidlus kas hävinuks tunnistatud sõiduki hinna või liiklussituatsioonis vastutava osapoole üle. Hinnas otsitakse lepituses mõistlikku kompromissi ja väga tihti selleni ka jõutakse. Süülisuse vaidluste puhul on kompromiss keerulisem, kuna üks või teine osapool on süüdi ja kuldset keskteed enamasti ei ole.

Kui lepitusmenetluses suudab lepitaja kliendile selgeks teha, et kindlustusandja otsus on õige, või kindlustusandjale selgeks teha, et tema otsus oli vale, ning jõutakse kokkuleppele, siis on lepitus edukas ja kohtusüsteemi ei koormata asjatult. Kõik lepitusvaidlused, mis lõpevad kokkuleppega, ongi edukad.

Rasked vaidlused on need, kus kumbki osapool ei ole valmis oma seisukohast taganema. Sellisel juhul on kindlustuslepitus edutu. Siis vaieldakse edasi kohtumenetluses, kus kohtunik teeb otsuse tõendite pinnalt ja selgub osapool, kellel oli olemasolevate tõendite alusel õige seisukoht.

Mida aeg edasi, seda vähem kitsaskohti liikluskindlustuse lepingutega seoses ilmneb – kitsaskohti on jäänud ajaga aina vähemaks. Inimeste teadmised selles valdkonnast on aastatega oluliselt paremaks läinud.

Üks asi, mida kindlasti rõhutada tasub, on liiklusõnnetuse puhul sündmuskoha fikseerimise olulisus. Nimelt on tänapäeval enamikul autojuhtidest taskus telefon, mille kaameraga saab teha piisava kvaliteediga pilte, et jäädvustada ülevaade sõidukitest ja nende asukohast vahetult pärast liiklusõnnetust.

Seega autojuhid – palun kasutage seda võimalust, kahjukäsitlusprotsessis võib see hoida ära tarbetuid viivitusi!  

Keeruline vaidlus saab lepitaja

Liikluskindlustuse lepitusorganisse jõuavad Potsepa sõnul tavaliselt kahte tüüpi vaidluseid. Esiteks küsimused, kui suur peaks olema hüvitis hävinenud sõiduki eest, ning teiseks, kes ja mis ulatuses vastutab õnnetuse tõttu tekkinud kahju eest.

Dudkini sõnul on puudutanud peamised esinenud probleemid kahju suurust ja seda peamiselt sõiduki täishävingu korral. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus liiklusõnnetuse korral peale dokumentide vormistamist on üks osapool tundnud, et talle on liiga tehtud ja pole oma süüga enam nõustunud. Samuti on esinenud juhtumeid, kus on tekkinud vaidlus, kas sõidukil esinevad vigastused on seotud konkreetse juhtumiga või mitte.

Potsepa sõnul ei ole liikluskindlustuse tavalistele vaidlustele võimalik lihtsate vahenditega leevendust pakkuda. "Seadusega neid asju paika panna ega täpsustada ei saa ning ka lepingut sõlmides täiendavat teavet andes neid vaidlusi ära ei hoia,“ nentis Potsepp.

Lepituse käigus tutvub lepitaja vaidluse sisuga, annab sõltumatu hinnangu ja selgitab osalistele asjaolusid. "Lepitusest on kasu ka siis, kui kokkulepet ei saavutata, sest lepitaja hinnang on üheks sisendiks kohtusse pöördumise üle otsustamisel,“ märkis Potsepp

Lepitusmenetlusse jõuab kaks eri arvamusel olevat poolt – kindlustusandja ja tema klient. "Kindlustusandja teavitab klienti lepitusvõimalusest lepingu sõlmimisel ja otsuses, millega vähendatakse hüvitist või keeldutakse hüvitise maksmisest,“ kirjeldas Potsepp teavituskorda.

Näiteid lepitustest: Jäänuki ülevõtmine, kui kindlustusandja on hüvitist vähendanud Sõiduk hävis liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Kuna osaliselt toimus õnnetus kannatanu tõttu, siis vähendas kindlustusandja hüvitist 30% võrra. Hüvitise vähendamisele tuginedes ei olnud kindlustusandja nõus hävinud sõiduki jäänukit üle võtma. Kindlustusandja leidis, et jäänuki ülevõtmise kohustus on ainult siis, kui kindlustusandja hüvitab kannatanule kogu kahju. Sellest tulenevalt vähendas kindlustusandja hüvitist ka jäänuki väärtuse võrra. Lepitaja vahendusel jõudsid pooled kokkuleppele. Kindlustusandja võttis jäänuki vastu ja maksis jäänuki väärtuse kannatanule välja. Lepitaja leidis, et kui kindlustusandja vähendab hüvitist jäänuki väärtuse võrra, siis ei saa ta keelduda jäänuki vastuvõtmisest selle summa eest. Sõiduki vigastuste aja kindlakstegemine Klient sõlmis sõidukikindlustuse lepingu. Kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustuskaitse hõlmas ka sõiduki kahjustumist liiklusõnnetuse läbi. Klient esitas kindlustusandjale kahju hüvitamise nõude, väites, et mõni päev tagasi vigastas tundmatu sõiduk avalikus kasutuses olevas parklas kindlustatud sõidukit. Avariilise sõiduki vaatas üle ja fotografeeris ekspert. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast, väites, et fotodel olevad vigastused ei ole tekkinud ühe juhtumi käigus, kuna sõidukil on eri suuna ja iseloomuga kraapejäljed. Samuti esinevad tugevad korrosiooni kahjustused. Ka ei teatanud klient juhtumist politseile. Klient ei esitanud täiendavaid tõendeid, mis lükkaks ümber kindlustusandja eksperdi arvamuse. Kindlustuslepitaja püüdis vaidlevaid osapooli lepitada. Vaidlevad osapooled ei jõudnud ka lepitaja vahendusel kokkuleppele.   Allikas: Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Kindlustusseltside Liit

Igal lepitajal oma taktika

Enne lepitusprotsessi alustamist peab klient olema püüdnud ise vaidlust kindlustusandjaga lahendada. Kui see ei õnnestunud, saab lepituse algatamiseks esitada lepitusavalduse. Sellele järgneb eelmenetlus, mille eesmärk on teada saada teise osapoole arvamus.

Kui osalised jõuavad juba eelmenetluse käigus ühele nõule, Potsepa sõnul lepitusmenetlust ei alustata. Muudel juhtudel määrab lepitusorgan lepitaja, kellele edastatakse sündmuse materjalid, seejärel asub lepitaja osapooli lepitama. Praegu tegutseb 15 liikluskindlustuse lepitajat, kes valitakse rotatsiooni korras, arvestades, et lepitaja oleks erapooletu ja tal ei oleks seost vaidleva poolega.

"Lepitusasjad on väga erinevad ja ühtset lepitusmustrit välja tuua on keeruline. Lepitustaktika valib lepitaja. Näiteks võib lepituskokkulepe sündida ka nii, et pooled suhtlevad vaid e-kirja või telefoni teel," rääkis Potsepp. Samas on lepitusasju, mille puhul toimub lepituskoosolek. "Sealjuures mitme koosoleku korraldamine on harv nähtus,“ märkis  Potsepp.

Pärast andmete kogumist ja osapoolte ärakuulamist teeb lepitaja lepitusettepaneku. Kui see sobib mõlemale poolele, vormistab lepitaja lepituskokkuleppe, mis on lõplik ja kuulub täitmisele. "Kui pooled kokku ei lepi, vormistab lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuse, milles väljendab ja selgitab oma seisukohta vaidluse lahendi kohta,“ kirjeldas Potsepp.  

Kuidas vältida liikluskindlustusvaidlusi?

Fikseeri korrektselt asjaolud sündmuskohal. Mida korrektsemalt on asjaolud sündmuskohal fikseeritud, seda väiksem on tõenäosus, et tekib vaidlus süülisuse üle. Sündmuskohast tuleb teha fotod, mille põhjal saab täpselt hinnata, mis ja kuidas juhtus. Viimasel ajal üha populaarsemaks muutuvad autode pardakaamerad annavad sageli väärtuslikku informatsiooni liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Lisaks on oluline täita korrektselt liiklusõnnetuse teade, siis on hilisem vaidluse tekke oht palju väiksem.

Vali hoolega kindlustusseltsi. Liikluskindlustuse lepingut sõlmides tuleb kindlustusandja valikut põhjalikult kaaluda. Tuge kindlustusandja valikul pakub LKFi tasuta kalkulaator, mille abil on võimalik kindlustuspakkujaid võrrelda.

Süvene lepingusse. Kindlustusvaidluste puhul aitaks vähemalt osaliselt vaidlusi ära hoida see, kui kindlustuslepingut sõlmides lepingusse rohkem süvenetaks.

Allikas: Lauri Potsepp, Urmas Kivirüüt

Lepitusteenus on kõigile kättesaadav

Lepitusorganis asja menetlemine on tasuta, kulud kannab LKF. Lepitusmenetlus on pooltele vabatahtlik, kõik Eestis püsivalt tegutsevad kindlustusandjad on andnud lepituseks nõusoleku. "Arvestades, et kokkulepe tähendab tihti mõlema poole järeleandmist ning lepitus lõpeb sageli kokkuleppega, julgen öelda, et lepituses käitutakse väga mõistlikult,“ märkis Potsepp.

See, kui põhimõttekindel klient oma otsustes on, sõltub Dudkini hinnangul kahjusumma suurusest. "Üldiselt tundub, et kliendid on lepitusmenetluse protsessiga jäänud rahule ja lepitusmenetlusse pöördumine on klientidele kasulikult lõppenud," märkis ta.

Dudkin rõhutas, et pärast liiklusõnnetust tuleb dokumendid kindlasti korrektselt vormistada – teha pildid sündmuskohast ja joonistada liiklusõnnetuse korrektne skeem. "See aitab vältida olukorda, kus üks osapooltest – liiklusõnnetuse põhjustaja – muudab oma seletusi juhtunust ning tekib sõna sõna vastu vaidlus."        

Jaga lugu:
Hetkel kuum