Praktikandid huvituvad juhtivast tööst

AS Smarten Logistics on praktikante kasutanud palju aastaid, ka praegu on majas neli praktikanti. "Üldjuhul on praktikandid meie ettevõtte ise üles leidnud," märkis ettevõtte personalijuht Anne Proos. Tema sõnul on seni olnud praktikale soovijaid rohkem, kui ettevõte on valmis vastu võtma. Osa noori on käinud ettevõttes praktikal ka mitu korda ning nendest on hiljem saanud meeskonna liikmed. Samuti on ettevõte pakkunud noortele tööd suveperioodil. "Meie poole on pöördunud ka koolide esindajad ning küsinud praktikavõimaluste ja -tingimuste kohta,” rääkis Proos.

Saku Õlletehas seevastu on praktikantide otsimisel olnud ise aktiivne ning leidnud noored enamasti tööportaalide kaudu. Paralleelselt käib aktiivne suhtlus ülikoolide õppeosakondadega, kes edastavad info tudengitele. Nii võib TTÜ logistikateaduskonna koduleheküljelt leida õlletehase kuulutuse tarneahela planeerimisosakonna planeerimispraktikandi kohale.  

Saku Õlletehase personalidirektori Sigita Ozola sõnul toimib ettevõttel eriti hästi koostöö TTÜ toiduainete instituudiga, mille kaudu leitakse praktikante laborisse ja tootearendusosakonda ning kes ka ise võtavad ettevõttega aktiivselt ühendust, kui mõnel eeldatavalt sobival tudengil on vaja praktikakohta. "Koostööd teeme ka personalijuhtimise ühinguga PARE, mille kaudu pakkusime näiteks praktikakohta ühele kutseeksami sooritamiseks lisateadmisi koguvale personalispetsialistile,” lisas Ozola. 

Ambitsioonikad noored

Juhtide sõnul annab praktikakogemus ettevõttes tulevikus paremaid võimalusi töökoha leidmisel. Paljud Saku Õlletehase praegused töötajad on alustanud praktikandina. "Praktiline töökogemus annab hiljem tööturul üliõpilasele palju juurde ning näitab, millised oskused ja teadmised on tööturul nõutud,” ütles Ozola.

Proos märkis, et praktika aitab noortel tutvuda tööprotsesside ja organisatsioonikultuuriga. "Suure ettevõttena on meil võimalusi karjääriredelil edenemiseks, mis on noorte inimeste seisukohast väga oluline,” sõnas ta. Smarteni laos saavad praktikandid tutvust teha mitme osakonna protsessidega.

Proosi hinnang noorte töökultuurile on positiivne. Tema kogemusel on koolipingist tulnud noored sageli väga ambitsioonikad, mis tähendab, et eeskätt tuntakse huvi just spetsialisti ja juhi ametikoha vastu. "Lihttöö vastu on huvi tagasihoidlikum,” märkis ta. "Üha enam ollakse võimalustest teadlikud. Praktikantide töökultuur ja ka töödistsipliin on head, kuna õpilased on huvitatud praktika positiivsest tulemusest ja selle esitamisest koolis,” tõdes Proos.

Välisüliõpilasi on Saku Õlletehases seni praktikal olnud ainult üks - Saksamaa õppur, kes omandas kuus kuud kogemusi tarneahela juhtimises. Ozola sõnul võib sellele kogemusele tuginedes öelda, et taoline võimalus annab töötajatele võimaluse harjutada koos töötamist eri rahvusest inimestega ja keelepraktikat. Samuti kogemusi, kuidas oma teadmisi edasi anda inimesele, kes ei mõista kohalikku kultuuri ega äritausta. "See paneb töötaja ja juhendaja oma tööle vaatama veidi teise pilguga,” märkis Ozola.   

Koolid võiksid olla paindlikumad

Kuna Smarten Logisticsi töömahte mõjutab sesoonsus, on Proosi selgitusel koolide ja ettevõtte koostöö olnud konarlikum, kui see ideaalis olla võiks. Tema hinnangul aitaks praktikante kaasata praktikaperioodide ja ettevõtte hooaja parem kooskõlastus. See omakorda aitaks ettevõtet pisut paremini tööjõuga kindlustada ning praktikant saaks parema kogemuse just töömahukamal perioodil. "Koolid võiksid olla paindlikumad praktika aja suhtes ning teha ettevõtetega koostööd praktika planeerimisel, sidudes seda võimalusel hooajalisusega,” märkis Proos. Samuti on ettevõtte jaoks murekohad lühiajaline praktika ja vaatluspraktika.

Õlletehases on praktikantide juhendajad vabatahtlikud, kellele selle eest eraldi tasu ei maksta. Samuti ei ole ettevõte taotlenud toetusi praktikajuhendajatele. "Juhendajad näevad praktikantide õpetamises ja kaasamises pigem positiivseid aspekte – teisi õpetades on võimalik ka ise õppida ning kõrghooajal on töökoormus tänu praktikandi abile väiksem,” märkis Ozola.

Samas kaasneb lühiajalise praktikaperioodiga juhendajale lisakoormus, ilma et praktikant suudaks piisavalt vastu anda. Õlletehas on probleemi lahendanud sellega, et on kehtestanud praktikaperioodile kestvusaja neli kuni kuus kuud. Alates 2014. aastast on ettevõttes ka praktikaprogramm, mille pikkus on kaks aastat. See tähendab, et õppetöö toimub paralleelselt osalise koormusega töötades, või lihtsalt pikemat praktikakestust. 

"Sakku tulevatel praktikantidel on enamasti kõrge motivatsioon ja tugev teoreetiline taust, kuid mõnikord jääb kogemuse puudumisel väheks ärilisest arusaamast ning sisseelamisperiood võib olla pikk,” märkis Ozola.

Värbamisorganisatsiooonid vahendavad töökäsi

Praktikantide otsimise ja praktikakohtade leidmise raskuste vähendamiseks on loodud värbamisorganisatsioone, mis aitavad viia vajalikud inimesed õigete ettevõteteni ja vastupidi.

Eesti Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul võib ettevõtete suhtumise praktikantidesse jagada kolmeks. On ettevõtteid, kes soovivad saada tööturult kohe ja nõutavale kvalifikatsioonile vastava ning eelkõige kogemustega töötaja. Praktikasoovijatega nemad ei tegele. On neid, kes soovivad tööle võtta just koolipingist tulnud noori, et arendada neist konkreetse ettevõtte kultuuriga sobivad meeskonnaliikmed. Kolmandaks on ettevõtted, kel praegu ei ole meeskonda inimesi juurde vaja, kuid kes mõistavad, et ajutise praktikakoha võimaldamisega investeeritakse kogu sektori tööjõu arendamisse.

Kivil rääkis, et samas on praktikantide otsimine tööotsinguportaalide, kodulehtedel olevate teadete ja lehekuulutuste abil tüütu ega anna sageli soovitud tulemust. Tudengitel omakorda peab praktikakoha leidmiseks olema lai tutvustering, nad peavad helistama läbi ettevõtteid ning jälgima pingsalt kooli infostendi.

Olukorra parandamiseks on viimasel ajal loodud värbamisorganisatsioone, mis pakuvad firmadele võimalusi leida oma ridadesse värsket verd ning tudengitele vajalikku töökogemust. "Värbamisorganisatsioonide peamine eesmärk on viia osapooled kokku võimalikult efektiivselt," märkis Kivil. 

Välistudengid parandavad ekspordivõimalusi

Kivili sõnul on parim keskkond selleks tudengiveeb. Sel aastal on loodud ka uus keskkond kutseõppuritele – kutsepraktika leht, mis on suunatud eelkõige kutseõppeasutuste lõpetajatele.  

Puitmajaklastri puhul toimub asi lihtsalt: praktikakoha kohta edastatakse vajalik info – eriala, praktika sisu ja kestuse kohta. Konkreetse praktikandi valib ettevõte praktikanimekirjast ise välja. Muu hulgas vahendatakse ka logistikapraktikante. 

Liikmesettevõtetesse on aidatud leida ka välistudengeid. "Mitmel aastal töötasid mõnes meie ettevõttes erinevate erialade praktikandid Prantsusmaa koolidest,” tõi Kivil näite. Kuna puitmajasektori toodang peamiselt eksporditakse, andis see võimaluse tuua ettevõttesse võõrkeelt emakeelena kõnelev töötaja, mis on eksportimist silmas pidades oluline kogemus. "Samas on välistudengite koordineeritud kaasamine ning kohalikes ettevõtetes praktikakohtade pakkumine üsna töömahukas tegevus, seega oleme rohkem keskendunud kohaliku tööjõu arendamisele ja koostööle ülikoolidega,” lisas Kivil.

Sel aastal puitmajasektoris praktikat soovivate tudengite jaoks kogutakse praegu infot. Aprillis edastatakse see esmalt oma liikmetele ning seejärel kõikidele sektori tootjatele. "Meie liikmete jaoks on see kõige paremini töötav süsteem sobiva praktikandi leidmiseks – konkreetsel ajal saabub koondinfo neist tudengitest, kes on huivtatud praktika sooritamisest just puitmajatööstuses,” märkis Kivil.