Riik hakkab järgmisel aastal üürikortereid ehitama

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 5. mai 2016 kell 15:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik hakkab järgmisel aastal üürikortereid ehitama
Ettevõtlusminister Liisa Oviiri arvates keskenduvad kinnisvaraarendajad liialt kasumile, mistõttu peab riik sekkuma.Foto: Andras Kralla
Riigi sekkumine üüriturule paiskab segi eraettevõtjate investeerimisplaanid, arvab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman. Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul täidab aga riik olulist tühimikku üüriturul, mis ettevõtjatele huvi ei paku.
Riigi kunagine plaan ehitada 6000 üürikorterit saab reaalsuseks järgmisest aastast, kui need valmivad 2020. aastaks pilootprojektina esialgu kolme piirkonda. Kindel on neist Ida-Virumaa, teine asukoht on tõenäoliselt Kagu-Eestis. Täpsemad plaanid peaksid paika saama selle kuu lõpus.
Halb mulje välisinvestoritele
„Investorid vaatavad aastakümnete perspektiivis, eriti kui me räägime suurtest majade klastrite arendamisest, mida näiteks planeeritakse üürimajadeks teha. Investeerimisotsused on tehtud, raha on liigutatud, betooni hetkel valatakse, tehakse väga suuri investeeringuid, et üürinõudlust leevendada, ja ühel päeval hüppab riik kohale ja ütleb, et aga tegelikult me teeme ise ka 6000 korterit,“ oli Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ettevõtlusminister Liisa Oviiri veetava projekti suhtes kriitiline.
17,5 miljonit eurot on kokku planeeritud riiklike üüripindade jaoks riigieelarve strateegias.
Soomani sõnul muudab erasektoriga konkureerimine Eesti riigi ebausaldusväärseks investeerimiskeskkonnaks, sest investeerimiskliima ja mainekuvand on investorite jaoks oluline argument, kas siia raha paigutada või mitte. Seni on investeerimisel olnud jumet, sest riik laseb eraettevõtlusel rahulikult toimida ilma poolkunstlikku konkurentsi tekitamata. 6000 korteriga üüriturule tulemine kahandab Soomani arvates seda mainet aga selgelt.
Sooman lisas, et riigi põhiülesanne ei ole ehitada maju ja neid üürile anda. „Kinnisvaraäri ei ole ju tegelikult riigi funktsioneerimiseks vajalik tegevus ja sellepärast ma nimetangi seda poliitpopulismiks. Sellega selgelt püütakse valijate hääli, aga lõppkokkuvõttes paisatakse investeeringute keskkond segamini, andmata endale täiel määral aru, missugusena sellised otsused väljapoole võivad välja paistma hakata,“ ütles ta.
Küsimustele riiklike üüripindade kohta vastab ettevõtlusminister Liisa Oviir.
Kuidas valitakse piirkonnad, kuhu riik korterid ehitab? Miks on praegu välja valitud just Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti?
Piirkonnad valitakse läbi hindamisprotsessi, mis arvestab nii kohalike omavalitsusüksuste poolt esitatud arengustrateegiat kui ka nende piirkondade atraktiivsust tööareaali ja elukohana. Piirkondi, kus on esile kerkinud elamufondi uuendamise probleem, leidub üle Eesti. Paljudes tõmbekeskustes ei ole piisavas koguses kvaliteetseid üürikortereid ja erasektor ei suuda tagada nõudlusele vastavat pakkumist. Kuna valitsuse poolt kinnitatud regionaalarengu strateegia näeb ette Kagu-Eesti ja Ida-Viru regiooni toetamist, oleme seadnud need piirkonnad prioriteetseks.
Kuidas riigipoolne toetus täpsemalt välja hakkab nägema, kes korterid ehitab ja kes neid välja hakkab üürima?
Toetatakse eelkõige terviklikult arendatud uute kvaliteetsete ja energiatõhusate üürielamute rajamist piirkondadesse, kus turg ei toimi efektiivselt ja elamispindade pakkumine ei vasta leibkondade vajadustele ega ootustele.
Programmi efektiivsemaks teostamiseks rakendatakse lisaks kohalikele omavalitsustele suunatud otsetoetustele ka maa eraldamise ja laenukäenduse meedet. Investeeringute võimendamiseks luuakse võimalused toetusmeetmete kombineerimiseks.
Eluasemeteenuste pakkumine on küll kohalike omavalitsusüksuste ülesanne, kuid siin näeme võimalust kaasata programmi ka erasektori ettevõtted ja investeerimisfondid.
Kellele neid kortereid üürima hakatakse, kas seatakse konkreetsed tingimused?
Programmi eesmärk on parandada eluruumide kättesaadavust ja valikuvõimalust madalama sissetulekuga ja mobiilsetele leibkondadele, kes soovivad elamispinda üürida. Sihtgruppideks on noored madalama sissetulekuga spetsialistid, mobiilsete töökohtadega spetsialistid, noored pered ja ka eakad. Kõige suurem on noorte spetsialistide osakaal, kes võiks asuda elama erinevatesse tööareaalidesse, kuid kelle puhul on takistuseks eelkõige sobiva elamispinna puudus. Konkreetsemad tingimused sõltuvad piirkondlikest eripäradest ja seega jäävad kohalike omavalitsuste otsustada.
Mille alusel kujundatakse üürihinnad ja kuivõrd arvestatakse turu keskmiste üürihindadega?
Kindlasti arvestatakse turu keskmiste üürihindadega, hinnad ilmselt kujunevadki sõltudes piirkondade eripärast ja turu iseloomust. Samuti ka sellest, milliseid meetmeid piirkond vajab, et üürihind piirkonna vajadustega kooskõlas oleks.
Kinnisvaraarendajad keskenduvad kasumile
Ettevõtlusminister Liisa Oviir peab sekkumist kinnisvarasektorisse õigustatuks, sest üürisektoris tegutsevad valdavalt üksikisikutest eraomanikud ning seda iseloomustab üle Eesti kaootiline pakkumine ja keskpärane kvaliteet. Ministri nägemuse kohaselt võiksid aga üüripinnad asuda omavalitsustes ühes majas, mis on ehitatud energiasäästlikult.
Oviiri sõnul on programmi eesmärk luua nišš, mida erasektor praegu Eestis ei paku. Ta tõi näiteks, et Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15% ja Rootsis 25%. „Riiklik toetus on vajalik eelkõige seetõttu, et eraarendajatel puudub sotsiaalne missioon. Oleme mitmes valdkonnas seadnud sihiks jõuda Põhjamaade tasemeni, on aeg seada kõrgemad eesmärgid ka eluaseme valdkonnas,“ seisis ministri vastuses. Oviir vastas, et kinnisvaraarendajad on keskendunud suurema kasumi teenimisele ja madalama sissetulekuga ning eraettevõtjate jaoks vähem atraktiivsete piirkondade elanike jaoks peab kvaliteetsete eluasemete kättesaadavuse tagama avalik sektor.
Ettevõtlusminister lisas, et on oluline rajada kvaliteetsed eluasemed, mis looks kindlustunde ka neile, kes tulevad Eestisse välisriikidest. Nii oleks ka neile loodud siin kvaliteetsed ja taskukohased elamispinnad.
Mõju turgudele veel lahtine
Ettevõtjad on äraootaval seisukohal, sest riiklike üüripindade mõju ehitus- ja üüriturule sõltub täpsematest tingimustest. Küll aga näeb Merko Ehituse juht Andres Trink, et kui üüripinnad tulevad väiksematesse linnadesse, võib see mõjutada seal kohalikku turgu. Ehitusturgu võiks riigi plaan Tringi sõnul mingil määral toetada. „2000 korterit aastas on päris paras maht, kui arvestada, et Tallinnas ehitatakse kuskil suurusjärgus 2000 uut korterit aastas, siis kindlasti ehitusmahtude mõttes mõjuks see ehitusturule toetavalt,“ võrdles ta. Tringi sõnul osaleb ka Merko Ehitus hankel, kui selle tingimused peaksid olema sobivad.
Uus Maa partneri Jaanus Lauguse hinnangul mõjutavad riiklikud üüripinnad üüriturgu, kuid see oleneb siiski sellest, kuidas korterid piirkonniti jaotuvad. Laugus näeb, et on piirkondi, kus on üürikorteritest puudus, ja ta soovitab riiklikud investeeringud suunata piirkondadesse, kus inimesed on aktiivsed ja ettevõtlikud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum