Uurimiskomisjon otsustas: Tallinna Sadama nõukogu vastutab

"Asju on aetud läbipaistmatult, poliitilist vastutust ei ole võetud, nõukogu mehitamine ei ole toimunud inimeste võimekuse, vaid poliitilise kuuluvuse alusel," ütles Talvik ja rõhutas, et sadama nõukogu tegevus ei teeninud omaniku, st riigi, huve.

Talviku sõnul nad n-ö kilekottide liikumist ei tõestanud, kuid see polnudki komisjoni eesmärk. Samas loeb tark lugeja raportist tema sõnul välja, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon, ja sellega on vaja tõsiselt tegeleda.

Komisjon kuulas üle 35 inimest, materjali on kokku üle 700 lehekülje.

Talvik avaldas lootust, et nii praegune kui ka tulevased valitsused vaatavad seda raportit ja hakkavad tegema sisulisi muudatusi.

Komisjoni aseesimees Andres Anvelt sõnas, et komisjoni töö on olnud ajaliselt ja poliitiliselt pingeline. "Kuna kõik riigikogu poliitilised jõud olid esindatud, tekkis asjade tõlgendamises sageli eriarvamusi," märkis ta, kuid lisas, et kokkuvõttes mõisteti põhilisi probleemkohti ja muresid sarnaselt. Talvik rõhutas reformierakondlase Valdo Randpere tähtsust, sest tema oli n-ö saatana advokaat. "Just see küsimus, mis teda ärritas, oli sageli õige küsimus, mida küsida," sõnas Talvik.

Anvelt tõdes, et väga palju negatiivsed protsesse, mis Tallinna Sadamas toimus, oleks võinud ära hoida. "Nõukogul küll pole politseilist rolli juhatuse üle, kuid nõukogul on kindlasti võim sekkumaks sadamas vastu võetud otsustesse," ütles Anvelt. Ta märkis, et riigiettevõte peab toimima nii nagu iga äriühing, kuid teenima ka avalikkuse huve.

Ka Anvelt avaldas lootust, et riik võiks tulevikus võtta enda ettevõtete juhtimisel arvesse komisjoni tehtud tööd. 

Komisjoni keskerakondlasest liige Jaanus Karilaid kritiseeris tugevalt koalitsioonierakondi, tema hinnangul toimetasid sadamas kaks tugevat erakonda, Reformierakond ja IRL, kes olid vastutusalad ära jaganud. Tema hinnangul pandi sotsid lihtsalt keerulisse olukorda.

Karilaid viitas ka sellele, et riigikontroll on teinud aastaid auditeid ning seal on välja toodud väga põhjapanevaid järeldusi, kuid millegipärast ei ole nendega midagi ette võetud.

Karilaid märkis, et komisjonis ei suudetud tuvastada poliitilist vastutust, kuna kolm komisjoni liiget on koalitsioonis ja kolm opositisoonis. Samas tõdes ta, et ministrid pole olnud oma ülesannete kõrgusel, sadama nõukogu sai toimetada juhuslikult ja meelevaldselt, kuna ministritel polnud ülevaadet.

"Uus nõukogu ei vasta nendele ootustele, mis me skandaali puhkemisel lootsime, minister on teinud vaid kosmeetilisi muudatusi," sõnas Karilaid. Ta rõhutas, et korruptsiooni ei saa välja juurida pelgalt liitmiste ja lahutamistega.

Karilaid hinnangul pole komisjonil võimu kedagi vastutusele võtta, kuid ta avaldas lootust, et ühiskonnas tekib arutelu sel teemal. Selle paremaks võimaldamiseks peaks tema hinnangul kõik komisjoni käsutuses olevad salvestised avalikustama.

EKRE esindaja komisjonis Henn Põlluaas rõhutas, et Tallinna Sadama nõukogu pandi paika, lähtudes poliitilistest huvidest, mitte kompetentsist. "Kui tekkis mõne liikmega probleeme, polnud vastutavalt ministril võimalik sealt kedagi tagasi kutsuda, vähemalt mitte koalitsioonipartneri poolt paika pandud liikmeid. See oleks tekitanud veel suurema kempluse. See tekitaski olukorra, kus nõukogul olid vabad käed," selgitas Põlluaas. Ta ütles, et tunnistajate kuulamisel tuli selgelt välja see, kuidas mitmel nõukogu liikmel olid selged huvide konfliktid.

"Kogu Tallinna Sadama juhtum on sasipunder korruptsioonist, vastutamatusest, poliitilistest ambitsioonidest, mis ulatuvad välja võimuerakondade tagatubadesse," ütles Põlluaas. "Võib-olla oli kogu see segadus tahtlik ja taotluslik - me ei tea seda. Kuid nii mõnigi inimene on toonud esile kahtlustäratavaid seoseid võimuerakonna ja sadamas juhtunuga."

Põlluaas märkis ka, et komisjonis jõuti järeldusele, et praamioperaatori otsimisel rikuti riigihanke seadust ja tegutseti poliitilistel motiividel.

Valdo Randpere hinnangul on kõige olulisem komisjoni töö tulemus, et valitsus peab välja mõtlema, kuidas riigile kuuluvate äriühingute siseauditid muutuksid sõltumatuks äriühingutest, mida nad auditeerivad. "Praegu on olukord, et nad ei taha hammustada kätt, mis neid söödab," tähendas Randpere.

Teine oluline asi on tema sõnul see, et riigile kuuluvate äriühingute juhatuse liikmed ei peaks olema ajaliselt piiramatu mandaadiga, komisjonis leiti, et see võiks olla 7 või 10 aastat. 

Randpere asus ka nõukogu kaitsele ja märkis, et nõukogul on raske takistada peitkuritegude toimepanemist, kui juhatus soovib seda kuritegu korda saata. "Seda ei saa kunagi täielikult välistada," sõnas ta. 

Uurimiskomisjoni ettepanek valitsusele on see, et nõukogu liikmed määrataks kohale nomineerimiskomisjoni kaudu. Randpere rõhutas, et nõukogu liikmel peaks olema kokkupuude valdkonna või sektoriga. "Kui me suudame kaasa aidata selle komisjoni tööga, et kas või üks korruptsioonijuhtum jääb olemata, siis ma olen tehtud tööga väga rahul," ütles ta.

Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo märkis, et palju probleeme on kaante vahele pandud ning riigikontroll ei näe põhjust, miks need ei peaks lahendust leidma. "Korruptsioonijuhtumite eest riigi äriühingus peaks vastutama nõukogu. Nõukogu esmane ülesanne on luua äriühingus selline keskkond, kus kõiki teadaolevaid meetmeid rakendades on loodud ebasoodus keskkond koprruptsiooni tekkeks," rääkis Olgo.

Küsimuse peale, kas Eesti on valmis selleks, et riigiettevõtteid juhivad spetsialistid, mitte poliitikud, vastas Randpere, et poliitikuks olemine ei tähenda tingimata, et inimene on pätt või ebakompetentne.

Talvik pakkus seepeale, et üks lahendus oleks viia riigiettevõtteid börsile, sest see sunniks neid olema avatumad. Ta meenutas, et küsis Erkki Raasukeselt, kas see oleks variant. "Raasuke ütles, et tema mõned aastad tagasi ei oleks julgenud seda üldse teha, sest ebakompetents oleks väga kiiresti välja tulnud ja see oleks riigi mainet kahjustanud, kui oleks mõni välismaine osanik sees olnud," rääkis Talvik. 

Karilaid märkis seepeale, et erastamine tingimata korruptsiooni ei vähenda. "Aitab poliitilise kultuuri tõstmine, parlamentaarne kontroll ning valitsuse selge visioon sellest, mida ta riigiettevõttelt soovib," sõnas ta.

Komisjoni korruptsiooni tuvastamiseks Tallinna Sadamas lõi riigikogu mullu oktoobris. Komisjoni eesmärk oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonna korruptsioonikahtlusele alla viinud sündmusteahela asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele.

Uurimiskomisjoni raporti mustand lekkis aga meediasse juba maikuu lõpul. Sellest avaldus, et Tallinna Sadama nõukogu ei tegutsenud omaniku ega ettevõtte ärihuvide elluviijana. Raporti mustandi kohaselt põhjustasid seda poliitilised erimeelsused võimupartei poolt ülepolitiseeritud sadama nõukogu ning tollase majandusministri Juhan Partsi vahel.

Komisjon pidas ühtekokku 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused. Komisjoni kuulusid Artur Talvik, Andres Anvelt, Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.

Tallina Sadama korruptsioonisaaga sai alguse, kui 2015. aasta 26. augustil pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Esimest kahtlustab prokuratuur sadade tuhandete ning teist miljonite eurode ulatuses pistise võtmises.