Läänemaa parimat palgamaksjat pitsitab hinnasurve

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 7. juuli 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läänemaa parimat palgamaksjat pitsitab hinnasurve
Swecon AS juht Elna Siimberg ja ettevõtte mehhaanik Tarmo Rand.Foto: Andres Haabu
Läänemaa üks paremaid palgamaksjaid Swecon AS võitleb, et selleks aastaks seatud eesmärke täidetud saada. Kliendid on hinnatundlikumad ja ettevaatlikumad, samas tuleb pingutada, et tööjõupuudus ei süveneks.
Uuemõisa alevis Ehitajate teel püüavad möödujate pilke suured kollased masinad. Aia ääres seisavad kopad, mis ootavad rentnikke või ostjaid. Palaval suveilmal on töökoja uksed valla ja hoonest kostub tööriistade kõlinat. Siin asub Läänemaa üks parimaid palgamaksjaid, Rootsi juurtega Swecon AS, kes müüb ja hooldab Volvo ehitusmasinaid.
Eelmisel aastal maksis Swecon oma töötajatele kuus keskmiselt 2048 eurot, mis on maakonna keskmisest üle kahe korra kõrgem. Töötajaid on ettevõttes 34, neist kümmekond tegutseb Läänemaal, ülejäänud on Eestis laiali.
„Meie kollektiiv toimib hästi ja inimestele siin meeldib,“ ütleb 23 aastat Sweconi juhtinud Elna Siimberg. „Küllap hoiamegi häid töötajaid enda juures peamiselt hea palgaga, ent püüame hoida ka ettevõtte sisekliima sõbralikuna,“ lisab ta. Töökoja õhkkond toetab Siimbergi väidet – mehhaanikud nokitsevad suurte masinate kallal ja naljatlevad omakeskis. Mehhaanik Tarmo Rand vastab küsimusele, mis teda kümmekond aastat Sweconis tööl on hoidnud, et ei saa ju ära minna, kui proua Siimberg nii tore on.
Swecon korraldab töötajatele aastas vähemalt ühe ühise väljasõidu koos peredega, kuid muid motivatsioonipakette ja lisahüvesid ettevõttel pole. „Meil on mitu töötajat üle Eesti laiali ja raske on leida kõigile sarnaseid hüvede tingimusi,“ selgitab Siimberg.
Äripäev kirjutab lugusid maakondade headest palgamaksjatest. Läänemaal paistis tulemuste põhjal silma Swecon AS, kelle keskmine palk oli mullu 2048 eurot.
Statistikaameti andmetel oli Lääne maakonna keskmine palk eelmisel aastal 898 eurot kuus.
Enim motiveerib palk
Siimberg lisab, et Läänemaal paistavad nad tõesti kõrge palga poolest silma, kuid Swecon ei saa end maakonna teiste tööandjatega võrrelda. Konkurendid asuvad peamiselt Tallinnas, mistõttu peavad nad palgamaksmisel silma peal hoidma hoopis pealinna ettevõtetel.
Korralik palk on Siimbergi sõnul taganud selle, et kaadrivoolavus on imeväike. Aeg-ajalt läheb keegi pensionile või kolib mujale, kuid keskmine tööstaaž on üle kümne aasta. Paljud töötajad on ettevõttes selle loomise algusest ehk aastast 1993.
Sellegipoolest annab viimastel aastatel Eestit kimbutav tööjõupuudus ja palgasurve ka Sweconis tunda. Siimbergi sõnul võtaks ta hea meelega tööle veel mõne tubli mehhaaniku, ku neid vaid leiaks. „Häid töötajaid on raske leida. Just teenindava personali pink kipub lühike olema. Neid tuleb ise koolitada,“ räägib ta.
Kui varasematel aastatel, näiteks kriisiajal, oli tööjõudu üle, said Sweconi töötajad mõnda aega Rootsis tööl käia. See võimalus on endiselt olemas, kuid paraku ei saa Siimbergi sõnul praegu kedagi enda juurest ära lasta – jõudu on Eestis pigem vähe ja töötajaid on kohapealgi vaja.
Siimberg lisas, et oma kollektiivi tuleb hoida. Isegi majanduslanguse ajal, kui ehitusmasinate turg langes 90%, ei koondanud Swecon ühtegi töötajat. „Oli raske, aga saime hakkama,“ ütleb ta. Palk moodustub Sweconis põhipalgast ja tehtud töö pealt saadud boonusest. Kuna kriisiaastatel tööd eriti polnud, jäi töötajatel boonus saamata.
Osa Swecon ASi Läänemaa töökollektiivist.
Rajati 1993. aastal.
Aastani 2004 kandis nime Lantek.
Keskmine kuupalk mullu oli 2048 eurot, kasvades aastaga ligi 11%.
Ettevõtte mullune kasum oli 284 324 eurot, käive 9,6 miljonit eurot. Aasta varem oli kasum 398 048 eurot ja käive 8,3 miljonit eurot.
Investeeringuid tehti eelmisel aastal 314 000 euro eest. Osteti tööriistu, seadmeid ja rendimasinaid. Sel aastal plaanitakse investeerida 647 999 eurot. Lisaks rendimasinate investeeritakse tänavu ka tehnilise teeninduse arendamisesse ja varustusse.
Ettevõtted tunnevad ebakindlust
Kui Sweconis tõusis eelmisel aastal keskmine palk 10,7%, siis sel aastal on eelarvesse planeeritud palgakasv umbes 5%. Palju tegelikkuses palgad kasvavad, selgub Siimbergi sõnul alles aasta lõpus.
Paigaltammuv majandus mõjutab ka Sweconi käekäiku. „Sel poolaastal oleme võidelnud, et seatud eesmärki täis saada,“ räägib Siimberg. Tema sõnul pole eesmärk liiga suur, vaid äri ei läinud nii hästi kui võinuks. „Meie kliendid on muutunud ebakindlamaks. Näiteks eelistatakse masinaid ostmise asemel rentida,“ ütleb ta.
Samuti on juba eelmisest aastast peale tajuda tugevat hinnasurvet. Näiteks Sweconi viimases kliendiküsitluses vastati, et ettevõtte teenindus ja teenus on küll väga hea, kuid hind liiga kõrge. „Kuid me ei ole ju hinda tõstnudki!“ ütleb Siimberg.
Ettevõtjatesse süstib ebakindlust kogu Euroopa kehv majandusseis. „Tehakse küll prognoose, et sel aastal kasvab majandus umbes 3%, kuid siis hakatakse seda iga natukese aja tagant allapoole kruttima,“ märgib Siimberg.
Käibe tõstmiseks tuleb Siimbergi sõnul leida erinevaid variante. Peamine on turunõudlusega kaasa minna ja keskenduda rohkem masinate rendile. Kui varem aitasid käivet kasvatada Euroopa toetusrahad ehitusse, siis praegu ehitatakse vähem. Siimberg loodab, et tulevane Rail Baltica ehitus võiks ka Sweconile tööd juurde tuua, ent see juhtuks kõige varem alles 2017. aastal.
Omavalitsused tõmbavad pidurit
Ehkki Sweconi kliendid asuvad üle Eesti ja enamik neist ei tegutse Läänemaal, pole ettevõtte asupaik Uuemõisas kuidagi arengut pidurdanud. Küll aga on ette tulnud probleeme mujale laienemisega. „Meil on olnud pikalt plaan rajada töökoda ka Tallinna, kuid meil on raske leida sobivaid hooneid,“ räägib ettevõtte juht Elna Siimberg. Ideaalis oleks Tallinnas töökoda juba ammu püsti, kuid kuna töökoda on suur ja kallis, pole see veel õnnestunud.
Siimbergi sõnul jääb tihti takistuseks just koostöö omavalitsusega. „Neil pole erilist huvi, et neisse ettevõtteid tekiks, sest neil pole sellest tegelikult mingit tolku. Nad tahavad vaid töötasude pealt sotsiaalmaksu enda kassasse saada,“ ütleb ta. Tegevuse laiendamiseks on aga tihtipeale omavalitsustega vaja koostööd teha.
Siimbergi arvates peaksid omavalitsused olema paindlikumad, vastutulelikumad ja võtma otsuseid kiiremini vastu. „Praegu peab iga pisiasjaga pikalt ootama. Asjad aina venivad ja venivad ja lõpuks jäävadki soiku,“ räägib ta. Sweconil oli aastaid tagasi selline kogemus näiteks Saue vallaga. „Üritasime sinna töökoda viia, kuid asjaajamine venis nii kaua, et majanduse kõrgaeg läks mööda ja jätsime asja pooleli,“ meenutab ta.
Toomas Väli, Sweconi töökoja juhatajaFoto: Andres Haabu
"Siin on mõnus!"
Toomas Väli, Sweconi töökoja juhataja
Olen Sweconis töötanud 11 aastat ja pole mõttessegi tulnud mujale minna. Küllap mulle siis sobib siin. Siin on mõnus ja kindlasti on tegu oma sektoris heal järjel ettevõttega. Kui võrrelda teiste Läänemaa ettevõtetega, siis on Swecon kindlasti tippettevõte. Olen Läänemaalt pärit, eluaeg siin elanud ja ei kavatse enam ka kuhugi kaugemale liikuda. Mingit Sweconile analoogset ettevõtet, kus müüdaks ja remonditaks ehitusmasinaid, sellisel tasemel lähiümbruses pole. Me oleme siiski Volvo tehnika maaletooja - ja kes siis Volvot ei teaks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Volvo
Hetkel kuum