Itaalia – Euroopa uus lõhkev pomm

Itaalia pangandussektor on enam kui murettekitav: palju laene on halvaks läinud ning pangad on tõsises hädas. Sisepoliitiliselt on riik muutunud üha ebastabiilsemaks: oktoobris tuleb põhiseadusreferendum. Juhul, kui itaallased ütlevad reformidele ei, lubas praegune peaminister Matteo Renzi tagasi astuda. “On selge, et kui ma referendumil kaotan, olen ma poliitilises plaanis ebaõnnestunud,” ütles Renzi möödunud aasta lõpus.

Reutersi andmeil näitavad hiljutised arvamusküsitlused, et itaallased jagunevad reformide osas kahte pea võrdsesse leeri.

Juba mõne kuu pärast, oktoobris, hääletavad itaallased selle üle, kas nad on nõus põhiseadusreformi ehk sellega, et läbi viiakse reformid parlamendi ülemkojas ehk senatis. Tegu on viimase 15 aasta jooksul kolmanda referendumiga ning mitme analüütiku arvates oleks see üks suuremaid muudatusi Itaalia põhiseaduses viimaste kümnendite jooksul.

Reformi tulemusena jääks praegu 315liikmeline senat 100liikmeliseks regioonide esindajate kojaks. Reform vähendaks senati võimu, näiteks ei saa see kukutada valitsust. Renzi hinnangul aitaks seesugune muudatus kaasa poliitilise stabiilsuse saavutamisele ning see oleks ühtlasi hea ka riigi pikaajalisele arengule. Reformi vastaste sõnul suurendaks see aga valitsuse võimu ning on loomult ebademokraatlik.

Analüütikute hinnangul võib jah referendumil tähendada seda, et praeguse peaministri Matteo Renzi ning tema erakonna positsioon riigis tugevnevad, ei puhul naaseks Itaalia poliitilisse kaosesse.

Citigroup teatas, et oktoobris peetav referendum võib olla selle aasta üks olulisemaid sündmusi, kui kõrvale jätta Suurbritanniaga seotud arengud.

Deutsche Banki analüütikud on väitnud, et kui referendumil jääb ülekaalu reformide vastane leer, kukub Renzi valitsus ning pärast seda on uue valitsuse moodustamine juba väga keeruline. Ekspertide hinnangul võib ei-gruppi kuulujate arv olla aga tõusuteel, kuna britid hääletasid 23. juunil Brexiti poolt. Ka mujal Euroopas on euroskeptitsism kasvanud.

Ebaõnnestumist Itaalia endale praegu aga lubada ei saa. Kui parlamendi ülemkojaga seotud reformid läbi ei lähe, võib see riigile tuua palju majanduslikku kahju. Juba praegu on Itaalia majandus tagasihoidliku produktiivsusega, samuti on riik kurikuulus selle poolest, et kasvuprognoosidele vastatakse harva. Muu Euroopaga kõrvutades Itaalia teistele riikidele just silmi ette ei tee.

Itaalia majandus, eriti pangandussektor, on raskustes. Maailma vanima panga ning praeguse seisuga Itaalia nõrgima panga Monte dei Paschi di Siena halvaks läinud laenude osakaal on Business Insideri teatel 47 miljardit dollarit. Euroopa Keskpank on seetõttu väga mures. Monte dei Paschi on ühtlasi saanud Euroopa Keskpangalt ka juba kirja, mille alusel peab aastaks 2017 halbade laenude osakaal olema vähenenud 8 miljardi dollari võrra, 2018. aastaks veel 6 miljardi dollari võrra.

Financial Timesi andmeil on Itaalia pankade aktsiad pärast Monte dei Paschiga toimuvat märkimisväärselt langenud. Viimati mainitud panga aktsia hind langes selle nädala alguses 8% võrra 0,3 euroni.

Business Insideri teatel on Itaalia pangandussektoris kokku 300 miljardi dollari jagu halbu laene. Reutersi andmeil ulatub summa suisa 360 miljardini. See ehk polekski nii suur probleem, kui Itaalia majandus nii kehvas seisus poleks. Itaalia majandus on alates 1999. aasrast vaevu kasvanud.

Praeguse seisuga ei suudaks riik pankadele pakkuda abiprogramme, et noid hädast välja aidata. Itaalia valitsuse võlg on praegu Reutersi andmeil 133% SKTst, mis on eurotsoonis Kreeka järel suuruselt teine.

Financial Timesi andmeil on Itaalia võimetu oma pangandussektorit aitama ning see on sundinud riigijuhte pöörduma Brüsselisse, et edasise osas nõu küsida.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on teatanud, et Euroopa Komisjon on nõus Itaaliat aitama, ent praegu pole nad veendunud, et Itaalia abipalve on põhjendatud ning muul viisil probleemi lahendada ei saa.

Üks asjaga kursis inimene tunnistas Financial Timesile, et Itaalia huvides on kaitsta oma pankasid ning selle nimel ollakse valmis minema vastuollu ka reeglitega. Renzi ise olla sama allika väitel öelnud, et ta ei lase end kellelgi õpetada.

Panganduskriisi ühe võimaliku lahendusena on välja toodud majanduskriisi ajal loodud Atlante fondi suurendamine: läbi fondi ostetaks osa halbu laene üles. Millegi päris konkreetsega pole siiski seni välja tuldud.