• Jaga lugu:

    Türgi putš tuli Läänele šokina

    Bosporuse väina sild Istanbulis, mis ühendab Euroopat ja Aasiat.Foto: epa

    Kuni eilsete sündmusteni arvasid paljud Ameerika poliitikud, et Türgi on president Recep Tayyip Erdogani raudses haardes, kirjutas The New York Times.

    Erdogan on puhastanud riigi kohtusüsteemi, kolm aastat tagasi kõrvaldas võimult kõrgeid ohvitsere ja leidis nende asemele – nagu toona näis – kuulekad järeltulijad, vaigistas opositsiooni ja meediat, kirjutas leht. Ameerika poliitikutest ei kujutanud aga keegi eilseni ette, et näeb Erdogani, kes kutsub oma rahvast mobiiltelefoni vahendusel tänavatele, et talle toetust avaldada.
    Erdoganil on palju vaenlasi, kes tahaksid teda näha nõrgestatu või võimult kõrvaldatuna, jätkas New York Times. Üks sellistest on Egiptuse president Abdel Fattah el-Sisi, kes tuli ise kolm aastat tagasi võimule sõjaväelise riigipöörde abiga. Ka venelastel eesotsas Vladimir Putiniga on Türgi valitsuse ja Erdoganiga pingelised suhted Süürias toimuva pärast. Ning Süüria president Bashar al-Assad oleks ilmselt rahul, kui suudaks võimul püsida kauem kui Erdogan.
    Washington Post märgib, et Erdogan on viimastel aastatel ilmselt ületanud igasugused piirid. Pärast 10 aastat peaministrina sai ta presidendiks, mis siis oli suhteliselt formaalne amet. Kuid Erdogan otsustas muuta Türgi Vabariigi nägu: ta laiendas presidendi võimupiire ja lasi endale ehitada Ankarasse 10 000 toaga hiiglasliku palee. Nagu kinnitavad inimõigusorganisatsioonid ja opositsiooniparteid, on Erdogani autoritaarne juhistiil aastatega vaid tugevnenud: mitmed opositsioonilised lehed ja telekanalid on kinni pandud, ajakirjanikke ja dissidente vahistatud igasuguste erinevate süüdistustega, kirjutas Washington Post.
    See, kes võttis putšikatse ette, alahindas türgi rahvast, kirjutas Frankfurter Allgemeine Zeitung - türklased ei taha tagasi sõjaväelist valitsust. Vaatamata sellele, et suur osa elanikkonnast ei poolda Erdogani autoritaarset stiili, ei taha keegi, et tänavatele naaseksid tankid. Sõjaväeliste riigipöörete ajal 1960, 1971 ja 1989 oli veel kõik teistmoodi, siis toetas suurem osa türklasi sõjaväe sekkumist ning vaid seepärast said need võimupöörded võimalikuks. 1997. aastal oli olukord küll juba muutumas, kuid islamistist peaministri Necmettin Erbakani tagasi astumine sai võimalikuks vaid pärast armee peastaabi teadet. Kümme aastat hiljem läks putšikatse juba luhta – elanikkonna vähese toetuse tõttu ei saanud armee enam midagi ette võtta.
    Viimastel kuudel on Türgi üle elanud palju kannatusi, islami ja kurdi äärmuslased on umbes paarikümnes rünnakus tapnud üle 300 inimese. Riigis on kardetud verevalamise jätkumist, plahvatusi, valitsuse repressioone, kuid riigipöördekatse tuli kõigile ootamatult, kirjutas Der Spiegel.
    Praegu ei oska keegi öelda, kes andis mässajatele käsu, kui palju neid oli ja kuidas neil õnnestus ettevalmistus riigis, mis on eriteenistuste põhjaliku kontrolli all. Riigipöörajad ütlesid oma esimeses pressiteates, et nende eesmärk on taastada Türgis demokraatia. Rahvas aga ei läinud nendega kaasa. Pajudele türklastele ei istu Erdogani despotism ja nad soovivad riigis muutusi, kuid mitte sellisel moel, kirjutas Der Spiegel.
    Riigipöördekatse on hukka mõistnud peaaegu kõik Türgi poliitilised jõud, kirjutas sakslaste Der Spiegel. Kurdid, kes kannatavad riiklike depressioonide all enam kui ükski teine Türgi rahvusvähemus, mõistsid riigipöördekatse hukka, sama on teinud Türgi demokraatlikud parteid. Riigikorda rünnanud sõjaväelaste tegevuse vastu on ka konservatiivid, sotsiaaldemokraadid ja parempopulistid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jaan Härms: hakkame juba restoranis koroonapassi nõudma
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Ignitis Grupp kasvatas jõuliselt käivet
Tänu kasvanud elektri- ja gaasinõudlusele tegi Ignitis Grupp selle aasta esimesel poolel 738 miljonit eurot käivet, mis on pea 25% rohkem 2020. aasta samast perioodist.
Tänu kasvanud elektri- ja gaasinõudlusele tegi Ignitis Grupp selle aasta esimesel poolel 738 miljonit eurot käivet, mis on pea 25% rohkem 2020. aasta samast perioodist.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.