• Jaga lugu:

    Teise samba rahast jätkub keskmiselt 20 pensioniaastaks

    Teise samba rahast jätkub keskmiselt 20 pensioniaastaks.Foto: Raul Mee, Äripäev

    Teise sambasse kogujatest on pensioni väljamakseperioodi jõudnud ligikaudu 30 000 inimest, neist on väljamakseteks avalduse esitanud üle 22 500 koguja.

    Pooled teise sambasse kogujatest valivad väljamakse lahendustest fondipensioni, sest pensioniraha on kogutud alla 50-kordse rahvapensioni määra, vahendas SEB. Kuna selles vanusegrupis on pensioni kogumisperiood olnud võrdlemisi lühike, siis tulebki enamikul praegu valida teise samba väljamakselahendusena fondipension, mille puhul on väljamaksete suurus kõikuv, sest see sõltub pensionifondi tulemustest.
    Fondipensioni osakaal aga lähiaastatel väheneb, sest aasta-aastalt koguneb inimestele rohkem pensioniraha ning tekib võimalus sõlmida teise samba pensionileping.
    „Pensionilepingu eesmärk on lubatud suuruses pensioni maksmine elu lõpuni – ükskõik, kui kaua vanaduspensionil ollakse. Näiteks kui pensionile minna 63aastaselt, jätkuks keskmisel kogujal teise sambasse kogutud summast 20 pensionil oldud aastaks, sõltuvalt kindlustusseltsist ja sellest, kas pensionileping sõlmiti garantiiperioodiga. Pensionilepinguga võtame kindlustusseltsina selle riski, et peame pensioni välja maksma rohkem, kui inimene on teise sambasse kogunud,“ ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas.
    Pensionile läinute osakaal aastatega kasvab ja üha enam soovitakse teise samba raha kasutada. Sellegipoolest on neid, kes lükkavad pensionile minemist edasi ja peamiseks põhjuseks on töötamine. SEB pensionivalmiduse uuringu andmetel plaanib 33% pensionieas edasi töötada ja staaži vähemalt kuue aasta võrra pikendada, minnes ametlikult pensionile 69aastaselt.
    Andmed tuginevad rahandusministeeriumi riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni 2015. aasta lõpus väljastatud statistikale ning SEB ja turu-uuringute firma TNS pensionivalmiduse indeksi uuringule 2015. aasta lõpus kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.