Töökohtade loomise toetus piirab tööandjaid

Töökohtade loomise toetust on saanud ettevõtted taotleda kolm kuud, kuid seni on seda saanud vaid üks mittetulundusühing. Läbirääkimised käivad 11 tööandjaga, kes võiksid hakata Ida-Virumaal tööd pakkuma.

Seni on plaaninud kõige rohkem töökohti luua masina- ja metallitööstus OÜ Shroma, kes võiks tööd anda üle 100 inimesele. Ehkki peaminister Taavi Rõivas hõiskas Twitteris, et Shroma loob tänu palgatoetusele 150 uut töökohta, ei ole ettevõte ise selles sugugi veel kindel. Firma esindaja ütles, et nad ei soovi anda endast midagi teada anda enne, kui asi on kindel. Töötukassa külastas neid, kuid töökohtade loomine on seni vaid mõte.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk nentis, et Shromaga lähebki kauem aega, sest niivõrd paljude töökohtade loomine tähendab ettevõtte jaoks laienemist ja ehitust. Samuti ei ole niisama lihtne võtta töötukassa nimekirjast sadakond keevitajat ja metallitöölist. Teelahki hinnangul võiks mettallitööstus töötute palkamiseni jõuda kevadel.

„Ühtpidi võib öelda, et miks nii kaua aega läheb, aga samas siis me saame jällegi selleks ajaks vajaliku personali koolitada, sest praegu meil ikkagi nii suures hulgas keevitajaid ja metallispetsialiste ei ole, kes vastaks just nendele tingimustele,“ tõdes Teelahk.

Selleks, et toetust taotleda, peab tööandja olema juba valmis töötajaid palkama ja selleks peavad olema ka füüsilised töökohad. Sel põhjusel ei ole OÜ Shroma toetuse saamiseks veel avaldustki esitanud.

Toetuse saamiseks on seni tingimused täitnud puidust mänguasju tootev MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus. Praegu on nad palganud 24 töötut, plaanis on võtta inimesi juurde veel Jõhvi ja Sillamäele. Teelahki sõnul on MTÜ rääkinud, et kokku võiks palgata kuni 80 töötajat.

Teelahk ütles, et toetuse vastu on tõsiselt huvi tundnud lisaks puidust mänguasjade tootjale ja metallitöötlemise ettevõttele ka kaks õmblusettevõtet, kaks audiovisuaali- ja animatsiooniettevõtet ja kaubandusettevõte, välikoristusettevõte, ehitusettevõte ja ühenduskaablite tootja.

Ilma toetuseta lihtsam

Ida-Virumaale laieneb ka näiteks Viljandis voodeid, madratseid ja tekstiilitooteid valmistav Delux, kes plaanib tööle võtta 40 inimest, kuid seda ilma riigipoolse töökohtade loomise toetuseta. Deluxi tehaste juht Jüri Feirik ütles, et pärast toetuse tingimustega tutvumist otsustasid nad, et mõistlik on laieneda Narva vaid enda kuludega.

„Kui rääkida sellest, et luua midagi uut, siis kindlasti sellega kaasnevad riskid, kas äri hakkab toimima või mitte, ja siis leida kohe 20 töökohta, ma kipun arvama, et kõik ettevõtted ei saaks endale seda lubada. Seetõttu me leidsime, et see ei ole väga atraktiivne,“ selgitas Feirik.

Ettevõte palkas seal esialgu kokku 17 inimest ja Feiriku sõnul oli neil lihtsam võtta tööle varem koondatud pika tööstaažiga õmblejaid kui töötukassas arvel isikuid, keda ettevõte peaks enda riskiga välja koolitama. Valikut kitsendaks tingimus, et 20 uut töötajat peaksid olema töötukassas arvel olnud vähemalt pool aastat.

„Võtta töötukassa nimekirjast inimesi, kes tahaksid töötada, aga kes ei tea, mida tähendavad tootmis- või õmblusoperatsioonid, ja kes pärast ühte või kahte kuud, kui sa oled investeerinud koolitusse, ütlevad sulle, et tegelikult õmblustöö meile ei sobi, on suhteliselt riskantne,“ leidis Feirik.