Donald Trump lubab USAs maksurevolutsiooni

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 9. august 2016 kell 11:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Donald Trump lubab USAs maksurevolutsiooni
Vabariiiklaste presidendikandidaat Donald Trump tutvustas Detroidis oma majandusprogrammiFoto: Scanpix/Reuters
Suured maksukärped ja vähem eriti väikeettevõtlust nöörivaid reegleid – sellise retseptiga lubab USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump võidu korral Ameerika majanduse Obama-Clintoni poliitika põhjustatud seisakust välja tõmmata.
Mitu Trumpi ettepanekut on just see, mida Ameerika ettevõtjad on ammu soovinud. Ning mitu neist järgivad vabariiklaste partei teiste tipp-poliitikute liini, mis võiks rahustada partei sees Trumpi isekast käitumisest tekkinud pingeid. Peale selle on majandus valdkond, kus USA valija Trumpi ärimehe kompetentsi hindab, aidates ehk arvamusküsitlustes kukkunud vabariiklaste kandidaadil uuesti Hillary Clintonile järele võtta.
Trump lubab ameeriklastele suurimat tulumaksurevolutsiooni alates president Ronald Reagani aegadest. Reagani maksureformid vallandasid USAs aastaid väldanud kestva majanduskasvu, ütles Trump Detroidi majandusklubis peetud esinemises. „Meie paneme Ameerika uuesti kasvama.“
Seevastu demokraatide kandidaadil Hillary Clintonil pole tema sõnul pakkuda muud kui ikka sedasama vana retsepti – kõrgemaid makse, rohkem regulatsioone, rohkem bürokraatiat, rohkem piirangud Ameerika energiasektorile ja tootmisele.
Ettevõtte tulumaks 15%-le
Trumpi ettepanekute järgi alaneks USAs ettevõtte tulumaksu määr praeguselt OECD riikide seas kõrgeimalt tasemelt järsult madalaimate sekka ehk 35 protsendilt 15 protsendile, mis ei jää enam kaugele isegi Iirimaa 12,5% tasemest (tegelik maksumäär on eriti suurfirmadel tihti madalam).
„See on täpselt õige käik,“ kiitis USA väikeettevõtete föderatsiooni tegevjuht Juanita Duggan agentuurile Bloomberg, lisades, et väikeettevõte ei suuda maksta kõrgema maksumäära järgi kui näiteks kütusehiid Exxon Mobile.
15% suurune määr oleks ilmselt piisav ka selleks, et USA suurkorporatsioonid ei püüaks enam oma peakontoreid Iirimaale või mujale madala maksumääraga riikidesse viia. Viimati üritas sellist vangerdust ravimifirma Pfizer Iirimaal juriidilist aadressi omava Allergani ülevõtmise katsega, kuid Barack Obama valitsuse muudetud maksureeglid peatasid selle tehingu.
Üksikisiku tulumaksusüsteem läheks Trumpi ettepanekutega lihtsamaks, astmeid jääks vähemaks, kuid kõrgeim maksumäär ei oleks mitte 25% nagu Trump oma kampaania varasemas faasis pakkus, vaid 33% praeguse 39,6% asemel. Sellega on Trump joondunud Kongressi Esindajatekoja vabariiklaste maksuplaani taha. See aitab ehk Trumpi lepitada ka vabariiklaste partei eliidiga, kellega viimastel nädalatel suhted teravaks kiskusid.
Monmouthi Ülikooli esmaspäeval avaldatud küsitlustulemuste järgi toetas demokraatide presidendikandidaati Hillary Clintonit 46% registreeritud valijatest, Donald Trumpi 34%.
Läinud kuul näitas sama küsitlus Clintonile tagasihoidlikumat edumaad – 43% Clintoni ja 40% Trumpi poolt.
NBC News/Wall Street Journali juuli lõpus ja augusti alguses läbi viidud küsitluses leidis 46% registreeritud hääleõiguslikest kodanikest, et Trumpi majanduspoliitika oleks Clintoni omast parem. 42% andis oma eelistuse Clintonile. Juunis juhtis Trump Clintoni ees veel 10 protsendipunktiga, Clintoni toetus on kasvanud.
Kasumid koju
Trump pakkus välja ka pärimismaksu tühistamise, millest eriti rõõmustavad jõukamad ameeriklased, samuti 10% suuruse tulumaksu määra USA firmade välismaal teenitud kasumite kojutoomiseks. Need kasumid küündivad hinnanguliselt 2 triljoni dollarini.
Trumpi sõnul annavad jõukad ameeriklased maksudesse oma kohase panuse, kuid keegi ei pea maksma nii palju, et see USAs töökohti hävitaks. „Keegi ei võida neist ettepanekutest rohkem kui madala ja keskmise sissetulekuga ameeriklased,“ kinnitas Trump.
Washingtonis asuva mõttekoja Tax Foundation föderaalsete projektide direktori Kyle Pomerlau sõnul rikaste maksukoormus Trumpi plaaniga siiski väheneks. „Tema ettepanekud ei vasta päris ta retoorikale,“ vahendas Bloomberg.
Ameerika huvid esikohale
Trump kordas oma esinemises vastuseisu vabakaubanduslepingutele, mis viivad tema veendumuse kohaselt USAst töökohti minema. „Ameerika esmalt, mitte globaliseerumine, on meie uus kreedo,“ toonitas ta. Demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni poolt hääletamine oleks tema sõnul aga kindel hääle andmine Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepingu (TTP) poolt, ehkki ka Clinton on valimiskampaanias lepingu vastu pööranud. USA-le ebasoodsad kaubanduslepingud tahaks Trump uuesti läbi rääkida või neist üldse lahti öelda. Hiina kuulutaks Trump valuutakursiga manipuleerivaks riigiks.
Trump lubab tagasi pöörata ka suure osa president Barack Obama valitsuse ajal vastu võetud keskkonna ja energia sektori regulatsioonidest, mille eesmärk on vähendada kliima muutust põhjustavaid heitmeid. Nii võib Trumpi presidendiks saades ohtu sattuda ka Pariisis sõlmitud ülemaailmne kliimakokkulepe, kui USA sellest lahti ütleb. Trump lubab USA söe- ja terasetööstuse päästa ning soosida kodumaise energiasektori arengut.
Trump kritiseeris teravalt Obama-Clintoni maksusta-kuluta-ja-reguleeri agendat, mis on paljud ameeriklased tööta jätnud. Juuli 4,9% suurune töötuse määr on Trumpi jaoks naljanumber.
Detroit oli Trumpi kõnele kohane foon - kõrge tööpuudusega kunagine edukas tööstuslinn. „Detroit on elav näide minu vastaste läbikukkunud majandusprogrammist,“ ütles Trump.
Stephen Moore, kes on üks Trumpi nõustavatest majandusekspertidest, näeb vabariiklaste kandidaadi meetmete mõjust USA majanduskasvu kiirenemist 4%-le. See aitaks osaliselt rahastada ka Trumpi maksukärbete kava, mille kulud Tax Policy Center on 10 aasta peale hinnanud pea 10 triljonile dollarile. Moore’i hinnangul jäävad kulud pigem 2 triljonile dollarile.
Iseküsimus on, kuivõrd kaaluks selline maksukärbete plaan üles tagasimineku vabakaubanduses ning suudaks majandusele anda elustava stiimuli. Negatiivne mõju johtuks ka USA võlakoormuse jätkuvast kasvust. Kriisist toibumine on seni kulgenud visamalt kui vasemates kriisides teise maailmasõja järel.
Trump on Trump
Hillary Clinton, kes tuleb oma majandusprogrammiga välja neljapäeval, andis Trumpile vastu Twitteris, märkides, et rivaali majanduspoliitika tooks madalamad palgad, töökohtade vähenemise, riigi võlakoorma kasvu ning uue maksukergenduse kõige jõukamale 0,1%-le ameeriklastest.
Floridas toimunud kampaaniarallil tuletas Clinton valijaile meelde, et Trump on Trump. „Ärge laske ennast petta. Teist Donald Trumpi olemas ei ole. See, mis te näete, on see, mis te saate.“
Ka osa Trumpi vastu kriitilisi vabariiklasi on ikka veel skeptilised. „Trumpi probleem ei ole poliitikas, see on Trump ise,“ ütles Mitt Romney 2012. aasta valimiskampaania peastrateeg Stuart Stevens. „Kuni ta ei tegele oma kandidaadiks olemise peamiste probleemidega ega tunnista, et ta on öelnud Ameerikale mitteomaseid ja teda diskvalifitseerivaid asju, ei saa ta edasi liikuda,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Ühtlasi lisandus valimiskampaaniasse esmaspäeval uus kandidaat. Varasem Esindajatekoja poliitikanõunik ja endine CIA ametnik Evan McMullin seadis ennast üles sõltumatu kandidaadina, et pakkuda konservatiivide leeris Trumpile alternatiivi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
- Donald Trump
Hetkel kuum