Tööandjad tahavad kingitust tagasi

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 31. august 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandjad tahavad kingitust tagasi
Töötukassa suurest rahavarust hoolimata töötusmakse määr ei alane. Eelarveakude lappimise asemel reservi kulutamine koolitusele ja ümberõppele on tööandjate hinnangul parem lahendus.
20miljoni euroga ületavad järgmisel aastal töötukassa tulud kulusid.
Riigikontrolli värske audit leidis, et rahandusministeerium on kasutanud möödunud aastal ministeeriumi hoiul olevat haigekassa ja töötukassa raha ka riigi väljamaksete tegemiseks, sest riigil endal ei olnud piisavalt vaba raha. Ehkki töötukassa reservi on kogunenud rohkem kui 650 miljonit eurot, ei olnud valitsus nõus möödunud aastal töötukindlustusmakse määra vähendama ja nii on oodata, et järgmisel aastal ületatakse 700 miljoni euro piir.
Reservidest hoolimata ei ole loota, et töötuskindlustusmakse võiks alaneda ka edaspidi, seda ei toeta ei rahandusminister Sven Sester ning senise taseme säilitamise ettepaneku tegi valitsusele äsja ka töötukassa nõukogu. Viimase soovil hakataksegi kogunenud raha kasutama töötajate koolitusele ja ümberõppele.
Veskimägi: see on meie kingitus
„Otsisime viisi, kuidas töötukassa reserv tööjõuturu jaoks võimalikult hästi ja kasulikult tööle panna, et see raha niisama ei seisaks,“ ütles tööandjate keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Toomas Tamsar otsuse selgituseks.
Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimägi sõnul tuli kogutud raha lihtsalt ratsionaalsemalt kasutada. „See on tööandjate ja töövõtjate kingitus valitsusele, et nad saaksid lihtsalt eelarve auke lappida. See ei ole ka ju õige,“ ütles ta, et muidu ei ole tööandjatel ja töötajatel kogutud rahast mingit kasu ja raha seisab kunstlikult eelarve tasakaalu hoidmiseks.
Siiski ei ole Veskimägi rahul sellega, et töötuskindlustusmakse määr püsiks praeguse plaani kohaselt sama järgmised neli aastat. „Ma päris seda meelt ei ole, et seda neljaks aastaks lukku panna. See tuleks teha ikka aastakaupa ja vaadata, mis aasta pärast turul toimub,“ leidis Veskimägi.
Reserve on vaja kriisideks
Töötuskindlustusmakse määra pole praegu mõistlik langetada, sest meil on tarvis töötukassas piisavalt palju ressurssi selleks, et tulla toime töövõimereformiga. Kuna tööpuudus on madal ja ettevõtete tööjõupuudus on juba üsna suur ning meie valmisolek väiksema töövõimega inimesi reformiga tööle aidata on kõrge prioriteediga, peame olema valmis selleks, et palju väiksema töövõimega inimesi tahab tööle asuda. Inimeste sellise suure huvi korral suureneksid kulutused töötukassa teenustele. See ei pruugi olla väga pikaajaline kasv, aga me peame ka selleks valmis olema. Tänaste töötukassa reservidega oleme võimelised ühe suure kriisi üle elama. Selliseid reserve tasub hoida, kuna alati on tark kriisideks valmis olla – kriis ei hüüa tulles. See on meie riigi rahanduse üldine põhimõte: samamoodi kasvatavad valitsus ja riigikogu stabiliseerimisreservi, mis on riigi varu mustadeks päevadeks.
Sven Sester
rahandusminister
Seisev raha tööandjatele ja töötajatele
Töötukassa nõukogusse kuuluv Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ütles, et nõukogu selge eelistus oli minna konsensuslikult töötajate oskuste paketi laiendamise juurde. „Meil on tööandjatega jagatud mure sellepärast, et meil ei ole töökäsi võtta ühelt poolt ja teiselt poolt on meil mure, et inimesed langevad tööturult välja. Seoses sellega me juba eelmisel aastal mõtlesime, et ongi kaks valikut, kas me teeme siis mingisuguse konkreetse paketi, millega me hakkame inimesi väärindama, või me tõmbame selle täiesti maha,“ selgitas Peterson.
Praegu toetab töötukassa töötajate koolitust ja ümberõpet siis, kui töötaja ei suuda tervisliku seisundi tõttu enam seniseid ametikohustusi täita ja kellele töötaja pakub ümberõppe läbimisel teist tööd. Samuti hüvitab töötukassa tööandjale kuni poole koolituse maksumusest, kui tööle asuv inimene oli eelnevalt vähemalt aasta aega töötuna arvel.
Töötuskindlustusmakse määr jääb tõenäoliselt järgmiseks neljaks aastaks senisele 2,4% tasemele.
Töötajad tasuksid ka edaspidi 1,6% ja tööandjad 0,8% palgast.
Uute teenustega alustatakse järgmise aasta maikuus.
Kogu paketi maksumus on töötukassa praeguse prognoosi kohaselt ligi 4 miljonit eurot 2017. aastal ja kuni 17 miljonit eurot 2019. aastal.
Maksumus võib veel eelseisvate arutelude tulemusena muutuda.
Nüüd tahab töötukassa uute teenustega ennetada töökaotust, soodustada töötajate liikumist nii erinevate valdkondade vahel kui ka ühe ettevõtte sees ja toetada tööandjaid sobivate töötajate leidmisel ja väljaõpetamisel. „Me peame seda ajalooliselt üsna oluliseks. Vaadates ka, mida teevad naabrid rootslased, soomlased, siis see oskuste paketi parandamine on üks väga oluline moment igal pool praegu Euroopas,“ oli Peterson kindel.
Koolitatakse vanemaid hariduseta töötajaid
Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa selgitas, et töötajatele on kavas pakkuda võimalust täiendada oma tööalaseid teadmisi ja oskusi täiendusõppes või omandada uued ametioskused kutse- või rakenduskõrgharidusõppes. Need võimalused on mõeldud eelkõige vanemaealistele, erialase hariduseta või aegunud kvalifikatsiooniga töötajatele, aga ka neile, kes on sunnitud ametit vahetama kehva tervise tõttu. Erialaste koolituste pakkumisel lähtutakse sellest, millisel alal tööjõudu vaja on.
Lisaks ametialastele koolitustele toetataks digipädevuste omandamist ning ebapiisava riigikeele oskusega töötajate eesti keele õpet. Töötaja koolitusvajadust hindab töötukassa karjäärinõustaja, mille tulemusena sõlmitakse koolituskokkulepe.
Tööandjatele on mõeldud koolitustoetus töötajate värbamiseks või olemasolevate töötajate oskuste arendamiseks. Töötajate värbamiseks oleks võimalik koolitustoetust taotleda kasvava tööjõuvajadusega põhikutsealadel. Juba olemasolevate töötajate oskuste arendamiseks saaks koolitustoetust taotleda, kui uuenevad vastavad kvalifikatsiooninõuded või kui ettevõttes toimuvad olulised muutused, näiteks võetakse kasutusele uus tehnoloogia.
Töötukassal on plaanis toetada vaid pikemaajalisi koolitusi kestusega vähemalt 80 akadeemilist tundi. Tööandjatele mõeldud koolitustoetuse puhul eeldab töötukassa, et üldjuhul katab poole koolituskulust tööandja ehk tööandjal on ka omavastutus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum