Tusk EList Brexiti järel: räägime ausalt

„Meie tulevikku ei määra fatalism, kõik on jätkuvalt meie endi teha,“ kirjutas Tusk.

Euroopa Liidu 27 riigi liidrid kohtuvad täna Bratislavas, et arutada, kuidas pärast seda edasi minna, kui esimest korda on üks liikmesriik otsustanud liidust lahkuda. Kindlasti peab läbirääkimiste tulemusest olema ilmne, et parem on olla liidu liige, kirjutas Tusk.

Samas tuleb liikmesriikidel enesele tunnistada, et paljud põhjused ja probleemid, mis viisid brittide negatiivse otsuseni, pole võõrad ka teistes liikmesriikides. Tuski sõnul muretsevad inimesed, kas nende poliitiline eliit on ikka võimeline kontrolli alla saama sündmusi ja protsesse, mis inimesi hirmutavad ja jõuetuse tunnet tekitavad. Kas suudetakse tagada julgeolekut, kaitsta kultuuripärandit ja elustiili.

„Täna mõtlevad paljud inimesed mitte üksi Suurbritannias, et stabiilsust ja julgeolekut ei lase saavutada just Euroopa Liitu kuulumine,“ kirjutas Tusk.

Ja kui tänased poliitikud lahendusi ei paku, hakatakse otsima alternatiive. Ajaloo õppetundidest on teada, et see võib viia selja pööramiseni vabadusele ja teistele põhiväärtustele, millele Euroopa Liit on rajatud. Nii tuleb leida tasakaal avatuse ja kaitstuse vajaduse vahel, kirjutas Tusk ning joonis alla, et selles kontekstis peab esikohal olema Euroopa Liidu välispiiri kaitse ja parem kontroll piiriületuse üle. See on olulisel kohal ka Euroopa Liidu kodanike usalduse taastamiseks oma valitsuste ja ELi institutsioonide vastu, mis läinud aasta pagulaskriisis tugevasti kannatada sai.

Tusk rõhutas oma kirjas ka vabakaubanduslepingute tähtsust, mille puhul tuleb aga senisest enam rõhku panna kodanike ja ettevõtete kasule. Kui aga vabakaubanduskõnelused liiva jooksevad, võib see jätta mulje, et Brexit ehk brittide otsus liidust lahkuda on Euroopa Liidu globaalselt areenilt kõrvale tõrjunud, hoiatas Tusk.

Tusk hoiatas fatalismile alla vandumis eest. Liikmesriikides on ohtralt talenti ja potentsiaali, et liit maailmas läbi lööks. Kuid mingit liitriiki ei ole plaanis ehitada, paranema peab hoopis liikmesriikide koostöö. Sest Tuski sõnul näitasid Bratislava tippkohtumise eel peetud kõnelused, et täiendavate volituste andmine Euroopa institutsioonidele pole kindlasti tee, mida mööda minna tahetakse.

Et see toimiks ja liikmesriigid ise suurema vastutuse võtaksid, peab aga muutuma ka nende suhtumine Euroopa Liitu. Seni on Brüssel olnud tihti mugav peksupoiss liikmesriikide endi vajakajäämiste eest. Loosungi asemel „vähem võimu Brüsselile“ peaksid liikmesriigid võtma liidu eest ise suurema vastutuse. Institutsioonid peaksid aga toetama liikmesriikide tasandil seatud prioriteete, mitte ise neid peale suruma, kirjutas Tusk.

Tuski sõnul on oluline olukorda hinnata kainelt – ilma liigse pessimismi ja entusiasmita ning minemata üksteise süüdistamise teed. Pole vaja ka loosungeid stiilis „rohkem Euroopat“ või „paremat Euroopat“. See võib lõpuks päädida loosungiga „aitab Euroopast“.

Tuski sõnul ei ole olukord selline, mis nõuaks kõige ümber tegemist. Aluslepingute muutust jms. Vaja on küll raskeid, kuid tegelikult lihtsaid otsuseid ning visiooni ja poliitilist tahet.