Taanlased armastavad kõrgeid makse

Valitsus tahab oma uue plaani järgi vähendada tulumaksu 5 protsendipunkti võrra. Lisaks sellele tahetakse vähendada tulumaksuvaba miinimumi, mis tõstaks madalapalgaliste sissetulekuid 7 protsendi võrra. Need, kelle aastane palk ületab miljonit krooni (151 000 dollarit), maksaks ka edaspidi 58,3 protsenti.

Selle ettepaneku või idee eesmärk on muuta palgatöö inimeste jaoks atraktiivsemaks. Ühtlasi loodetakse, et maksumuudatused aitavad 40 000 sotsiaalabist loobuda. Ei tundu kõige halvem plaan, sest riigis on praegu tööjõupuudus ning kulukad sotsiaaltoetused survestavad vananeva rahvastikuga majandust.

Tõsi, inimestele maksumuudatused siiski eriti ei meeldi (vt. allpool olevat diagrammi).

„Me oleme veendunud, et maksud mängivad otsustavat rolli selles, kuidas inimesed töö tegemiseks valmis on,“ ütles Taani rahandusminister Claus Hjort Frederkisen Bloombergile antud intervjuus.

Lisaks maksude alandamisele plaanitakse pikaajalistele töötutele maksta tööle asumisel 30 000 krooni (4500 dollarit) toetust. Selleks, et toetust saada, peavad nad olema vähemalt aasta aega töötuna arvel olnud. Valitsus on arvutanud, et muudatused peaks igakuiselt 100 000 tööle asuva inimese rahakotti kosutama 2000 krooni (300 dollarit) võrra.

Selle plaani jaoks leitakse raha rohelise energia rahastamise vähendamise, üliõpilaste toetuste kärpimise ja lastetoetuste vähendamisega.

Asjasse pühendunud inimeste jaoks ei ole arvamusküsitluste tulemused sugugi loogilised. Taani tulumaks on OECD keskmisest kolm korda kõrgem ning üleüldine maksukoormus ületab 50 protsenti SKP-st – see on kõrgeim Euroopas.

Veidi rohkem süvenedes on aga selge, miks taanlastele maksude langetamine ei meeldi.

Esimene põhjus peitub kultuuris. Võrdsus on Taani ühiskonda tugevalt juurdunud ning individuaalsust ja edumeelsust vaat et põlatakse. Viimase puhul on isegi kirja pandud erinevad põhimõtted, mida oleks kena järgida. Dokumendi nimi on Jante seadus (Law of Jante) ning seal seletatakse, miks ei ole lahe näiteks Ferrariga Kopenhaagenis sõita.

Teine põhjus on pigem praktiline. Taanlased väärtustavad oma heaoluriiki ja saavad aru, et selle ülalpidamine on kallis. Kõrged maksud tagavad selle, et „inimesed, kes on sattunud raskustesse, saavad abi,“ ütles Taani parlamendis rahanduskomisjoni juhtiv Rene Christensen.

Aarhusi ülikooli politoloogia professor Rune Stubager ütles, et sisuliselt antakse taanlastele valida, kas heaoluriiki on vähem või jääb see täismahus alles. „See on väga lihtne valik, eriti siis, kui maksumuudatused mõjutavad väheseid valijaid,“ ütles ta.