Ettevõtjad kolivad pilve

19. september 2016, 09:09
Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest ostab tasulisi pilveteenuseid.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160919/NEWS/160919785/AR/0/võrk.jpg

Kodune internetiühendus oli I kvartalis 86% leibkondadest, teatab statistikaamet. E-kaubanduse teenuseid kasutanute hulk on aastaga kasvanud üle viie korra, samas ostab enam kui viiendik Eesti ettevõtetest tasulisi pilveteenuseid.

Jätkuvalt on kõige populaarsem internetiühendus juhtmega või juhtmevaba püsiühendus, mida kasutas 90% internetiühendusega leibkondadest. Lasteta leibkondadest oli juhtmega või juhtmevaba interneti püsiühendus 88% ja lastega leibkondadest 92%.

Märgatavalt on suurenenud mobiilse internetiühenduse kasutamine. Kui eelmise aasta I kvartali seisuga oli mobiilne internet veidi üle pooltel internetiühendusega leibkondadel (56%), siis 2016. aasta I kvartali andmetel pisut üle kolmveerandil (78%). Juhtmega või juhtmevaba püsiühenduse kasutamine on populaarsem linnas elavates leibkondades ning mobiilse interneti kasutamine maa-asulates elavates leibkondades. Koduse internetiühenduse puudumise põhjusena nimetasid leibkonnad kõige enam vajaduse või huvi puudumist.

Aasta esimese kolme kuu jooksul kasutas 16–74aastastest internetti 87%. Internetikasutajaid oli kõige rohkem 16–54aastaste (90%) ja kõige vähem 55–74aastaste hulgas (65%). Alg- või põhihariduse omandanutest kasutas internetti seitse ning kõrghariduse omandanutest üheksa inimest kümnest.

Viimase kolme kuu jooksul kasutas 16–74aastasest internetikasutajast internetti pangatoiminguteks, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks ning toodete ja teenuste kohta info otsimiseks üheksa inimest kümnest. Internetis kuulas muusikat 64% ning vaatas telesaadet (sh otseülekanded ja järelvaatamised) 43% 16–74aastasest internetikasutajatest.

Interneti vahendusel on viimase 12 kuu jooksul tooteid ja teenuseid ostnud veidi üle poole (56%) 16–74-aastastest. E-kaubanduse kasutajate hulgas on naisi 6 protsendipunkti rohkem kui mehi. Kõige enam osteti internetist reisi- ja majutusteenuseid (59% e-kaubanduse kasutajatest), kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (55%), kindlustuspoliise (sh paketis olevaid) (53%) ning rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid (51%).

Veidi alla kolmveerandi (73%) e-kaubanduse kasutajatest ostis I kvartalis internetist kaupu või teenuseid kuni viiel korral. Tihedamini (3–5 korda) ostsid internetist nooremad (16–24-aastased) ning harvem (1–2 korda) eakamad (65–74-aastased) e-kaubanduse kasutajad. Internetist ostetud kaupade maksumus (v.a kulutused aktsiatele jm finantsteenustele) jäi 43%-l juhtudest vahemikku 100–499 eurot. Üle 500 euro eest internetist ostjate hulgas oli mehi rohkem kui naisi. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga suurenes internetist tihedamini kui viis korda ostjate osatähtsus 3 protsendipunkti ning üle 500 euro kulutajate osatähtsus 2 protsendipunkti.

Ettevõtlusvaldkonnas levib pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest on ostnud tasulisi pilveteenuseid. Pilveteenustest kasutatakse enim finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamise ja salvestamise teenust ning e-postiteenuseid. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info- ja side valdkonna ettevõtted (54%), kes on ka ise pilveteenuste pakkujad.

Uue trendina on kiirelt levimas suurandmete (big data) kasutamine. Suurandmed tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja neid edastatakse automaatselt seadmest seadmesse. Niisugused andmed tekivad näiteks tootmisprotsessi sensoritelt, erinevate tehingute logidena aga ka erinevate sotsiaalmeedia tegevuste kaudu. Suurandmeid on analüüsinud 13% Eesti ettevõtetest ning enamikus neist analüüsisid suurandmeid ettevõtte oma töötajad. Kõige rohkem analüüsivad suurandmeid info- ja side valdkonna ettevõtted (29%), veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlusega tegelevad ettevõtted (28%) ning finants- ja kindlustusettevõtted (21%).

Infotehnoloogia kasutamist 16–74aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta II kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. Sel aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2016, 09:16
Otsi:

Ava täpsem otsing