Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimiskogu presidendi valimisega hakkama ei saanud

    Pettunud Siim KallasFoto: Andras Kralla

    Valimiskogu teises voorus ei suudetud presidenti ära valida, sest kumbki kandidaatidest ei saanud rohkem kui poolt kasti lastud häälte arvust. Seega lähevad valimised riigikogusse.

    Teises voorus jagunesid 332 valijamehe ja riigikogu liikme hääled järgnevalt: Allar Jõks 134 häält, Siim Kallas 138 häält. Kehtetuid sedeleid oli 60. Seega jäi president valimiskogus valimata. Valituks osutumiseks oli kasti lastud sedelite hulka arvestades vaja 167 valjamehe toetust.
    Politoloog Agu Uudelepa sõnul sai tänastel valimistel kiuslikkus riigimehelikkusest võitu. 
    Nii Jõks kui Kallas kinnitasid, et loobuvad edasisest kandideerimisest. Parlamendi spiiker Eiki Nestor tõi välja, et tema hinnangul ei tohiks keegi praegustes voorudes kandideerinutest seda uuel ringil taas teha, vaid võimalus tuleks anda uutele nimedele.
    President jäi valimataFoto: Andres Haabu
    Kell 16 tegid valijamehed uue katse valida Eesti Vabariigile president. Seekord valiti kahe sõelale jäänud kandidaadi - Allar Jõksi ja Siim Kallase hulgast.
    Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski tõi vahetult enne teise vooru algust välja, et Siim Kallasel võib olla kerge eelis, sest Edgar Savisaar olevat näinud vaeva selle nimel, et valijamehed toetaksid just oravapartei kandidaati. "Tundub, et Edgar Savisaar viis ka esimeses voorus Mailis Repsi tagant hääli ära," ütles Ossinovski ERRile.
    Esimene voor
    Presidendivalimiste esimesest voorust valimiskogus pääsesid õhtusesse teise hääletusvooru Siim Kallas ja Allar Jõks. Seejuures võitis esimese hääletusvooru Allar Jõks.
    Esimeses voorus jagunesid 334 valijamehe ja riigikogu liikme hääled hääled järgnevalt: Mart Helme 16 häält, Allar Jõks 83 häält, Marina Kaljurand 75 häält, Siim Kallas 81 häält ja Mailis Reps 79 häält. Kehtetuid sedeleid ei olnud.
    See tähendab, et täna kell 16 algavasse teise vooru pääsevad presidendikandidaadid Allar Jõks ja Siim Kallas.
    Marina Kaljurand oli peale esimest vooru ajakirjanike piiramisrõngas ning küsimustele konkreetseid vastuseid ei jaganud. Ta rõhutas, et positiivne on see, et Eesti saab presidendi. Ta ei kommenteerinud, mida ta edasi tegema hakkab.
    Politoloog Tõnis Saarts nentis, et Allar Jõksi edu oli kõigile suureks üllatuseks. Samas tõdes Saarts, et praegu on suurem tõenäosus täna president ära valida Jõksi ja Kallase vahel, kui see oleks olnud Kaljuranna ja Kallase vahel valides.
    Ka teine esimesest voorust välja langenud kandidaat Mailis Reps ei varjanud üllatust Allar Jõksi tulemuste osas. "Muidugi on see üllatav," lausus Reps ja lisas, et lähevad erakonnaga nüüd üheskoos teise vooru osas otsust tegema. Reps möönis, et võibolla oleks Reformierakonna võimuvertikaal Siim Kallase võidu korral liiga suur.
    Kolmas kandidaat, kes välja langes oli Mart Helme, kes mõnede allikate sõnul lahkus saalist peale enda häältenumbri kuulmist. Hiljem ütles Helme ajakirjanikele, et üks EKRE eesmärkidest, milleks oli Marina Kaljuranna viimasesse vooru jõudmise tõkestamine, siiski õnnestus.
    Teise vooru favoriidid Siim Kallas ja Allar Jõks külastavad vaheldumisi erakondade "staape" erinevates kogunemispaikades ja üritavad enne teist hääletusvooru veel viimast teha.
    Riigikogus algas hääletus Eesti Vabariigi presidendi valimiseks täna kell 12.09. Kokku oli valimiseks ette nähtud tunniajase perioodi väljakuulutamise hetkeks kohale tulnud 333 valijameest.
    Kandidaatidena esitati Reformierakonna taustaga Siim Kallas ja Marina Kaljurand, IRLi ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks, keskerakondlane Mailis Repš ning EKRE juht Mart Helme.
    Äripäeva hinnangul on laupäevastel presidendivalimistel teistest tõenäolisemad neli versiooni, millest saad lugeda siit.
    Valimiskogu koosneb 101 riigikogu liikmest ja 234 kohalike omavalitsuste volikogude liikmest. Presidendiks saamiseks on kandidaadil tarvis koguda kõigist kasti lastud häältest enamus ehk kui esimeses või teises voorus hääletavad kõik 335 valijameest, siis 168 häält.
    ValijamehedFoto: Andres Haabu
    Marina Kaljuranna tiim KomeedisFoto: Andres Haabu
    Valimiskogu kogunemine Estonias 2016Foto: Andres Haabu
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.