Äripäev • 27. september 2016 kell 9:23

Uus riigieelarve: kaitsekulud kasvavad, tööjõumaksud langevad

Maksulaekumine veidi kasvas.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Tänasel erakorralisel istungil kiitis valitsus heaks tuleva aasta riigieelarve, mille eesmärk on elavdada majandust ja tõsta rahva heaolu, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Peaminister annab eelarve eelnõu riigikogule homme.

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti, 9,57 miljardile eurole. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile hoida riigieelarve jätkusuutlik, püsib valitsussektori eelarve järgmisel aastal struktuurses ülejäägis 0,2 protsenti prognoositavast SKPst.

Julgeolek

Eesti julgeoleku tugevdamiseks kasvavad sõjalise kaitse kulud 2,19 %-le SKPst ehk panustatakse 28 miljoni eurot rohkem kui 2016. aastal. See on aegade suurim tõus.

Sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas jätkuvad piiriturvalisuse tõstmiseks idapiiri väljaehitamise tööd, milleks eraldatakse 2017. aastal 20 miljonit eurot. Kiirreageerimisvõime suurendamiseks eraldab valitsus 2,7 miljonit eurot. Siseturvalisuse valdkonna töötajate – politseinikud, päästjad, jt – palgafond kasvab 3 protsenti.

Eelnõu kohaselt saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Eelnõu kohaselt ei loeta erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud tööandja kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis.

100eurose maksusoodustuse kulu riigieelarvele on 2018. aastal 11,3 miljonit, 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal 11,6 miljonit eurot.

Riigireform

Ääremaastumise leevendamiseks ja riigihalduse tõhusamaks muutmiseks jätkab valitsus riigireformiga, mille üks osa on haldusreform, mille elluviimiseks ja omavalitsuste ühinemiseks on ette nähtud 14 miljonit eurot. Haldusreformi eelarve kokku on 65 miljonit eurot.

Maksud

Majanduskasvu edendamiseks langetab valitsus tööjõumakse. Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 180 eurole kuus, sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 41,7 miljoni euro võrra. Inimeste maksukoormus väheneb 0,2 protsendipunkti.

Toetused

Madalapalgaliste inimeste toimetuleku paranemiseks käivitub madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse. Samuti hakkavad üksi elavad pensionärid saama kord aastas 115 euro suurust toetust.

Lastega perede elujärje parandamiseks on eelarves mitu uut meedet. Vähemalt kolme lapsega perele makstakse 2017. aasta 1. juulist lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot. Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha.

Eesistumine

Eesti on 2017. aasta teises pooles Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Eesistumise tarvis on riigieelarves kavandatud 66 miljonit eurot.

Hetkel kuum