Tallinlane kogub kodulaenu sissemakset ligi kolm aastat

Teises kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,9 ruutmeetrit rohkem.

Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,5ruutmeetrine uus korter ehk 0,3 ruutmeetri võrra suurem kui 2015. aastal.

„Uue eluaseme ostujõu indeks vähenes Tallinnas aastaga 0,8 ruutmeetri võrra, 37 ruutmeetrile, kuid hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 9,1 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 7,5 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeks korteri soetamiseks magalapiirkonnas kasvas teises kvartalis Tallinnas ja Riias, kuid kahanes Vilniuses võrreldes esimese kvartaliga. 2016. aasta teises kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada magalapiirkonnas 52,2 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 42,8ruutmeetrise ja 41,3ruutmeetrise elamispinna.

Eluaseme ostujõu indeksi muudatused on tugevalt seotud keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis madal. Tänavu aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,06 protsenti, Eestis oli see 2,60 ja Lätis 3,28 protsenti, kommenteeris Sepp.