Äripäev • 30 september 2016
Jaga lugu:

Tallinlane kogub kodulaenu sissemakset ligi kolm aastat

Tallinlane kogub kodulaenu sissemakset ligi kolm aastat.
Tallinlane kogub kodulaenu sissemakset ligi kolm aastat.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Keskmise sissetulekuga Tallinna elanik, kes soovib endale soetada tüüpkorterit magalapiirkonda või uusarendusse, peab kodulaenu esmast sissemakset koguma ligi kolm aastat, selgus SEB analüüsist.

Teises kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,9 ruutmeetrit rohkem.

SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel võeti seekord vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 20protsendilise sissemakse kokkusaamiseks, et soetada 40ruutmeetrine tüüpkorter, kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul veidi alla kolme aasta, Riia elanikul natuke üle kahe ning Vilniuse elanikul üle kolme aasta.

Uute korterite puhul kulub 20protsendilise sissemakse kogumiseks Tallinnas üle kolme aasta, mõlemas lõunanaabrite pealinnas aga üle nelja aasta. Arvutus põhineb eeldusel, et leibkond säästab 30 protsenti tuludest.

SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenu tähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust).

Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,5ruutmeetrine uus korter ehk 0,3 ruutmeetri võrra suurem kui 2015. aastal.

„Uue eluaseme ostujõu indeks vähenes Tallinnas aastaga 0,8 ruutmeetri võrra, 37 ruutmeetrile, kuid hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 9,1 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 7,5 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeks korteri soetamiseks magalapiirkonnas kasvas teises kvartalis Tallinnas ja Riias, kuid kahanes Vilniuses võrreldes esimese kvartaliga. 2016. aasta teises kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada magalapiirkonnas 52,2 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 42,8ruutmeetrise ja 41,3ruutmeetrise elamispinna.

Eluaseme ostujõu indeksi muudatused on tugevalt seotud keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis madal. Tänavu aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,06 protsenti, Eestis oli see 2,60 ja Lätis 3,28 protsenti, kommenteeris Sepp.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt