Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: muretsen eakaaslaste pärast

    Pensioniks on oluline säästa ka ise.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Peagi pensioniikka jõudva mehena mõtlen paratamatult neile eakaaslastele, kelle tulevik võib viieteist aasta pärast sõltuda ainult riiklikust pensionist. Seetõttu otsustasin sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna välja pakutud pensionireformi valguses uurida, kuidas muuta sambasüsteem efektiivsemaks ning tulevastele pensionäridele tulutoovamaks.

    Praegune pensionisüsteem tagab 65aastaseks saajale tema varasemast palgast umbes 40 protsendi suuruse sissetuleku. Seejuures on pensionile mõtlevate inimeste ootused aga järjest kõrgemad ning oma varasemast sissetulekust soovitakse säilitada vähemalt 70 protsenti. Seega on riigil kaks valikut – parandada pensionifondide tootlust ja praegust süsteemi tervikuna, või suurendada maksumaksjate koormust veelgi.
    Võti valitsuse käes
    Et asjades selgust saada, konsulteerisin tulundusühistu Tuleva juhi ja asutaja Tõnu Pekiga. Tema arvates aitaks olukorra paranemisele oluliselt kaasa turu avamine välismaistele teenusepakkujatele. „Rahvusvahelistel fondihalduritel võiks lubada pakkuda Eesti seadustele vastavaid fonde ilma Eestis eraldi tegevusluba taotlemata,“ oli Peki seisukoht. Ta tõi välja, et sama kehtib juba tavaliste investeerimisfondide puhul ning pole head põhjust, miks need fondid ei peaks pensionikogujale kättesaadavad olema.
    Samuti peab Pekk oluliseks, et Euroopas depooteenust pakkuvad pangad saaksid ilma tütarpanka avamata sama teha ka Eestis, sest see vähendaks kulusid. „Rahvusvahelistele teenusepakkujatele on turu avanud näiteks Rootsi ja sealsete pensionifondide keskmine haldustasu on 0,2 protsenti aastas,“ ütles ta. Alternatiivina näeb Pekk teenustasumäärade piiramist seadusega.
    Viimaks tuleks Peki hinnangul suurendada pensionifondide läbipaistvust. „Pensionikeskus peaks avaldama iga inimese pensionikonto tegeliku tootlusmäära aasta baasil ja selle võrdluse inflatsiooni ning maailma kapitalituru indeksitega,“ arvas Pekk. Praegu võtab nende andmete arvutamine mitu tundi ning seetõttu pole tööl käival inimesel isegi huvi korral ajaliselt võimalik oma pensionivara käekäigust ülevaadet saada.
    Pensioniea tõstmine aitab
    Pean nõustuma SEB elu- ja pensionikindlustuse juhi Indrek Holstiga, kelle arvates suureneb pensioniea tõustes esimese samba finantseerimisvõimekus. See kandub edasi ka teise sambasse, sest sissemakseperiood venib pikemaks.
    Küll aga ei pruugi reformist abi olla kolmandale sambale, sest inimesed võivad sellesse panustamist hakata edasi lükkama, kuna aega pensionivara kogumiseks tundub olevat veelgi rohkem.
    Samuti peegeldab pensioniea tõstmine Holsti sõnul positiivseid arenguid Eesti ühiskonnas – inimesed elavad kauem ning seetõttu on ka loogiline, et aktiivse tööelu periood pikeneb.
    Mina ei muretse
    Kuigi Eesti pensionisüsteem vajab tõsist reformimist, olen mina oma tuleviku suhtes muretu. Seda seetõttu, et panustan pidevalt oma vanaduspõlve kindlustamisesse. Alustasin ju oma varade kasvatamist 35aastaselt just sellepärast, et soovin ise endale inimväärse tuleviku kindlustada ega taha sõltuda kellegi kolmanda otsustest.
    Julgen seda soovitada ka kõigile teistele – kindlustage end ise, kasvatage raha, mida te hetkel ei vaja ning võite olla kindlad, et teie tulevik ei sõltu päevapoliitikast. Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja!
    Margus Tsahkna pensionireform:
    esimene pensionisammas seotakse palga suuruse asemel tööstaažiga;
    pensionifondi valitsejale esitatav algkapitali miinimumsuuruse nõue väheneb 3 miljonilt 1 miljonile eurole;
    tõsta pensioniiga 70 eluaastani aastaks 2040.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.