Läti maksumagnet tõmbab idufirmad endale

Pipedrive üks asutaja Ragnar Sass.  Foto: Andres Haabu

„Midagi on väga valesti,“ ütles Pipedrive’i üks asutaja Ragnar Sass, kui kuulis, et Läti on taas teinud ettevõtete jaoks maksusoodustuse ja Eesti mitte.

Läti valitsus plaanib kehtestada idufirmade töötajatele fikseeritud maksu 252 eurot kuus. See annab Eesti naaberriigile idufirmade meelitamisel märkimisväärse eelise. Lisaks maksab riik idufirmade töötajate eest sotsiaalmaksu, töötajad ei pea maksma tulumaksu ning firma ise on vabastatud kasumi pealt makstavast maksust.

Idufirma Pipedrive üks asutaja Ragnar Sass peab Läti maksusoodustust väga heaks. „Kui nad seda õigesti teevad, võidab Läti kindlasti,“ ütles ta. Tema sõnul on Eestis räägitud küll ja küll, et oleks samuti idufirmadele maksusoodustust vaja, kuid senimaani pole midagi ära tehtud. „Eesti riigi vastus on olnud, et ühtegi maksueristust ei tehta. Meie maksuseadus on nagu püha lehm, mida muuta ei saa,“ ütles ta. Kui aga niivõrd lähedane naaberriik nagu Läti üha uusi samme teeb, et ettevõtteid endale meelitada, kaotab Eesti varsti enda atraktiivsust.

„Mis siin salata, Läti otsus võib mõjutada mõningaid idufirmasid sinna asutama,“ ütles ta. Sass ise Pipedrive’i Lätti viima ei hakka. Küll aga võib tema sõnul juhtuda, et kui tuleb hakata avama teisi kontoreid, on Läti maksusoodustuse faktor miski, mis paneks naaberriigi peale mõtlema küll. „Enim mõjutab muudatus siiski alustavaid firmasid, kel iga kulu loeb,“ ütles ta.

Ragnar Sass,, Pipedrive asutaja

Meie maksuseadus on nagu püha lehm, mida muuta ei saa.

Eesti jääb teistest maha

Sass lisas, et idufirmade maailmas juhtuvad asjad kiiresti, kuid Eesti jääb üha enam ajahätta. „Tunnen, et oleme poliitilise ebakindluse tõttu muutunud aeglaseks,“ ütles ta. Näiteks oli tema sõnul sel suvel plaanis vastu võtta idufirmade viisa, kuid idee teostus on nii palju veninud, et tõenäoliselt jääb üldse sahtlisse seisma. „Midagi on väga valesti,“ märkis Sass.

Tema sõnul on Läti olnud sõbralikum ka Venemaalt põgenejate vastu. „Lätti on hakanud kolima palju ida IT-inimesi. Kuigi täna on veel Eestis kõik hästi, siis usun, et kui mõni Venemaa arendaja vaataks, kuhu oma idufirma rajada, on Läti praegu meeldivam paik,“ ütles ta. Veel enam – Lätis on võrreldes Eestiga ka parem lennuühendus, mis on rahvusvahelisele turule orienteeritud idufirmale oluline tegur.

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhi Heidi Kakko sõnul pole ühte imerohtu olemas. Vaadata on vaja laiemat plaani.
Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhi Heidi Kakko sõnul pole ühte imerohtu olemas. Vaadata on vaja laiemat plaani.  Foto: Veiko Tõkman

Imerohtu pole olemas

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhi Heidi Kakko sõnul on Läti maksusoodustus mõjuka sõnumiga. „See näitab, et riik väärtustab idufirmade olemasolu ja arengut,“ ütles ta. Iseasi on Kakko sõnul see, kuidas muudatus tehniliselt läbi viiakse. Näiteks soovib Läti maksusoodustusega riiki meelitada 20 uut idufirmat, kuid Kakko sõnul pole see eriti ambitsioonikas plaan. Samas tähendab see, et maksusoodustuse saamiseks on idufirmadele esitatavad kriteeriumid kõrged. „See on hea, sest iga nurgapealne alustav pood ei olegi idufirma,“ ütles Kakko.

Kakko märkis, et ükski meede ei tööta üksikuna isolatsioonis, mistõttu tuleb vaadata, mida Läti veel idufirmadega ette võtta plaanib. „Ühte imerohtu ei ole olemas,“ ütles ta.

120kõrgepalgalist tööd tuleb tänu Läti idufirmade maksusoodustusele aastas juurde.

Ta lisas, et Läti turg on Eestiga sarnaselt väike ja selleks, et endale meelitada rahvusvahelisi kiirekasvulisi ettevõtteid, tuleb ettevõtluskeskkond võimalikult soodsaks muuta. „Siis püsivad need ettevõtted ka võimalikult kaua riigis,“ ütles ta. „Läti püüab rohkem pingutada ka selle pärast, et neil pole sellist edulugu nagu meil Skype,“ märkis ta, lisades, et paljud Skype’ga seotud isikud on tänaseks läinud iduettevõtluse peale.

Idufirma ZeroTurnaround juht Jevgeni Kabanovi sõnul pole aga Läti maksusoodustus idufirmadele midagi väga märkimisväärset. „Mina usun, et maksud ei ole idufirmade suurim probleem,“ ütles ta. Palju olulisemad on tema sõnul mentorlus, haridus ja revolutsiooniline mõtlemine. „Vähemalt mina küll ei tea ühtegi idufirmat, keda oleksid maksud tagasi hoidnud,“ lisas ta. „Minu arvates on Eesti heas seisus ja meil on mõned väga tublid ettevõtted. Usun, et Eestis on parem seis kui Lätis,“ ütles Kabanov.

Sven Sester,, rahandusminister

Ka Eesti saab idufirmade maksusoodustusi

Lätlased on maksupoliitikas olnud julged eksperimenteerijad, kuid mitmed algatused ei ole toonud oodatud tulemust. Läti on ära proovinud sotsiaalmaksu lae ning hiljem lisanud lage ületavatele töötasudele solidaarsusmaksu. Ka ajakirjanduses „Läti imeks“ nimetatud mikroettevõtete maksuerisustega on aja jooksul tehtud mitmeid muudatusi, kitsendades tegevusvaldkondi ning tänaseks ollakse pigem erisustest eemaldumas.

Rahandusministeerium hoiab Läti maksusüsteemi arengutel silma peal. Reedel kohtusin oma Läti kolleegi Dana Reizniece-Ozolaga ja kõnelesime ka kavandatavast idufirmade maksuerisusest. Arvestades, et maksusoodustused ei laiene idufirmadele automaatselt, vaid ainult majandusministeeriumi vastava komisjoni otsusel ja arvukate muude piirangutega, on küsitav, kas selline maksusoodustus on efektiivne viis idufirmade soodustamiseks võrreldes ettevõtlustoetustega. Selleks et hinnata selle uue lähenemise efektiivsust, tuleb anda aega, et näha, kuidas skeem tööle hakkab ja kas sellel on ka positiivset mõju Läti vastava sektori arengutele.

Ka Eestil on kavas teha maksupoliitilisi muudatusi, mis soodustavad ettevõtlusega alustamist. Konkreetselt idufirmade jaoks on oluline optsioonide maksustamisreeglite muutmine, mille tõin kabinetti ja mille valitsus augustis heaks kiitis. Uue algatusena, mis puudutab neid, kes teevad ettevõtluse teel esimesi samme, pakun lähiajal välja aruandluse- ja raamatupidamisvaba ettevõtlusvormi – ettevõtluskonto. Usun, et väikeettevõtluse roll meie majanduses võiks olla suurem, kui sellega tegelemine tõeliselt lihtsaks teha ning seetõttu oleme valmistanud ette väikeettevõtjatele soodsa maksustamise erikorra.

Läti on eeskujuks

Delovõje Vedomostiga vestelnud Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et sellised soodustused tuleks ka Eesti ettevõtjatele kasuks. „Kuna uutel ettevõtetel sageli kasumit veel ei ole, ei ole neile ka toeks jaotamata kasumi tulumaksuvabastus, mis on Eestis,“ rääkis Mertsina. „Samal ajal võivad aga tööjõukulud olla suured või isegi suurima osatähtsusega kulude struktuuris. Seetõttu oleks ajutine maksusoodustus tööjõukuludelt neile suureks abiks.“

Samas on maksusoodustused Mertsina sõnul ainult üks osa, mida iduettevõtted oma arenguks vajavad. „EASil on uue ettevõtte starditoetus ning Start-up Estonia ehk teenuste kogum, mis peab aitama iduettevõtetel jõuda ideest kasvuni. Meil on veel Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020, mis on seadnud eesmärgiks kasvatada Eesti lähiregiooni start-up-keskuseks,“ loetles Mertsina.

Nii nagu teistes Balti riikides, on ka Eestis probleemiks üha suurenev tööjõupuudus ning piiratud finantsid. „Me saame luua väikeseid iduettevõtteid, kuid nende laienemine või uute loomine nõuab täiendavat tööjõudu ja samuti kapitali. Positiivses võtmes toob see kaasa suurema integratsiooni teiste riikidega, kuid ohuks võib olla ka lihtsalt iduettevõtte arengu pidurdumine,“ selgitas ta ja lisas, et iduettevõtete toetamiseks on vaja mitmekülgsemat lähenemist.

Tasub teada

Läti maksmagnet idufirmadele

Läti valitsus saatis läinud nädalal parlamendile arutamiseks ja vastuvõtmiseks eelnõu, mis kergendaks oluliselt idufirmade maksukoormat.

Eelnõu ütleb, et kui firma liigitub start-up’iks, siis maksavad selle töötajad iga kuu fikseeritud maksu 252 eurot. Lisaks maksab riik idufirmade töötajate eest sotsiaalmaksu, töötajad ei pea maksma tulumaksu ning firma ise on vabastatud kasumi pealt makstavast maksust. Tõsi, kui palk ületab 4050 eurot, tuleb tasuda ka solidaarsusmaks.

Üks ettevõte saab kasutada nimetatud reegleid kuni viis aastat. Eesmärgiks on seatud, et riigis registreeritakse 20 idufirmat ning töö leiab 120 kõrgepalgalist aastas.

Läti maksuime

Lätis on ka mikroettevõtete maks, mis on Eestis saanud hüüdnimeks maksuime. Selle järgi on mikroettevõtete maksumäär esimese kolme tegevusaasta jooksul 9% ja neljandal aastal 12%. Maksumäär kehtib ettevõtetele, kelle käive on 7000 – 100 000 eurot aastas. Kui aastal 2010 oli Lätis väikeettevõtte maksu maksvaid ettevõtteid 2000–3000 vahel, siis aastal 2013 juba üle 33 000. Kui aastal 2011 teeniti väikeettevõtete maksu umbes 9 miljonit latti, siis aastal 2013 üle 28 miljoni lati.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt