Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Visionäärid rajavad Jõgevamaale biosöetehast

Biosöetehase rajamise algataja ja üks omanik Jüri Roos.Foto: Andres Haabu

OÜ Baltania teeb ettevalmistusi, et rajada Jõgevamaale Vägari külla biosöetehas, mille toodangut – torrefitseeritud biomassi – saab kasutada kivisöe asemel energeetikas ning keemiatööstuse toormena.

Biosöetehase rajamise ühe algataja ja omaniku Jüri Roosi kinnitusel on tegu maailmas suhteliselt ainulaadse projektiga. „Kui meie tahame ehitada tehase, mille aastane projektvõimsus on 160 000–170 000 tonni torrefitseeritud biomassi, siis praegu on maailmas tegutsevate väikeste tehaste koguvõimsus kuni 400 000 tonni,“ võrdles Roos. „Meie projekti puhul on oluline see, et mõned tehnoloogiad tehases tehakse maailmas või vähemalt Euroopas esimest korda. Samas me oma arendustegevuses ei leiuta, vaid püüame kokku panna maailmas olemasolevat teadmist.“

Muudab elektrijaamad roheliseks

Roosi kinnitusel peaks biosöetehase ehitus algama tuleval kevadsuvel ning valmis peaks tehas saama 2018. aastal. Projekti hind on koos elektri- ja soojatootmisega üle 40 miljoni euro. „Praegu püüame palehigis lahendada finantseerimisküsimusi ja teatud arenguid on,“ ütles ta ning lisas, et rahastajateks on Eesti ja välismaised investorid.

Roosi sõnul on biosöe esmaseks kasutusalaks fossiilse kütuse ehk kivisöe asendamine elektri ja sooja tootmisel. „Kivisütt tarbivad elektrijaamad peavad muutuma roheliseks ehk minema üle taastuvate energiaallikate tarbimisele. Kui selleks kasutada torrefitseeritud materjali ehk biosütt, ei pea kivisöejaamad lisainvesteeringuid tegema,“ rääkis Roos. „Kuna torrefitseeritud materjal on energiatihedam ja niiskusekindlam kui valge pellet või puiduhake, on biosöe transport, logistika ja ladustamine lihtsam ning kasumlikum.“

Roos ütles, et lisaks kivisöele saab biosöega asendada ka maagaasi. „Hollandi kontsern AkzoNobel teeb samme biometanooli tootmise suunas ning Prantsuse kompanii Total koos partneritega bensiini ning diisli tootmiseks,“ tõi ta näiteks.

Samas möönis Roos, et biosöel kui puhtalt energeetilisel toorainel Eestis turgu ei ole. „Biosöe tootmine võib olla aga esimene etapp madala kvaliteediga biomassil baseeruva keemiatööstuse arendamiseks meie kandis ja natuke sellega ka juba tegeldakse,“ lausus Roos. „Lisaks torrefitseerimisele on Vägarisse kerkiva tehase eesmärk tarvitada vabanevaid sünteesgaase elektri tootmiseks ja mõnevõrra hiljem ka mõningate biokeemiatoodete tootmiseks.“

Torrefitseerimine on puidu aeglane kuumutamine õhu juurdepääsuta, kuumutamisel tekib biomass, mis on sarnane fossiilse kütusega. Otsustamisel on, kas Vägari tehases hakatakse torrefitseeritud biomassist pressima pelleteid või brikette või mõlemaid.

Baltania osanikud on: 50% KMG Inseneriehituse AS (omanikeks võrdselt Indrek Pappel ja Marke Jassik), 25% OÜ Amtek Projektid (omanik Jüri Roos) ja 25% OÜ Kaamos Group (omanik Kaido Jõeleht).

Ettevõtjad otsivad aktiivselt uusi võimalusi
Eesti puidu- ja mööblitööstuse ettevõtted otsivad aktiivselt uusi lahendusi puidupõhiste toodete tootmiseks. Puidu kasutamine komposiitmaterjalides on üks huvipakkuvaid teemasid ka Eesti ettevõtetele. Ülikoolide ja ettevõtete vaheline teaduskoostöö tootearenduseks kogub tasapisi jõudu ning ettevõtete usaldus ja usk edukasse koostöösse ülikoolidega on kasvamas. TTÜ on saanud koostöös Kaido Kukega UPMist katsetada uudse UPM Grada kileliimi omadusi puiduspooni ja kanepikiust mati liimimisel komposiidiks. Üliõpilastega oleme katsetanud UPM Grada vineeri, mis ainulaadse ristkihtpuidust plaadina on plaatmaterjalina pärast pressi vahel kuumutamist külmpressis vormitav erikujulisteks mööblidetailideks.
Eestis on mitmeid väikeettevõtteid, kus tegeletakse vineeri laserlõikusega. See võimalda jäiga lehtmaterjali muuta sisselõigetega painduvaks. CNC pingi abil saab näiteks vineeri sisse graveerida fotosid. TTÜ puidutöötlemise õppetoolis uuritakse puidujäätmete kasutamise võimalusi puitpolümeerkomposiitmaterjalides, milles puit täiteainena suurendab profiilsete materjalide, näiteks terrassilaudade paindetugevust ja jäikust, vähendab kaalu ning parandab mehaanilist töödeldavust. Puidutöötlemise õppetool teeb koostööd OÜga OneWood, kus on alustanud puitplastprofiilide tootmist. Teadusprojekti eesmärk on võrrelda turul konkureerivate toodete füüsikalisi omadusi väljaarendatava tootega, mille omadusi soovitakse parendada.
Koostöös OÜga Skano Fibreboard on uuritud, kuidas erinevad keemilised ained mõjutavad puitkiudplaatide tuuletõkke omadusi ja vastupidavust klimaatilistele tingimustele. Koostöös TTÜga on uuritud ka männiokaste immutatavuse omadusi männiokastest valmistatud siseviimistlusplaadis Okkastyle.
Uue teemana pakuvad ettevõtetele huvi kanepikiust ning plastist sideainega komposiitmaterjalid, nende kasutusomadused ning võimalused kasutada seda loodussõbralikes ehitusmaterjalides.

Jaan Kers,

Tallinna Tehnikaülikooli puidutöötlemise õppetooli professor

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.