Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium: baasvõrkude ehitamise toetamine on lubatud abi

    Ministeerium: baasvõtkude ehitamise toetamine on lubatud abiFoto: Reuters/Scanppix

    Eesti riik toetab rahaliselt baasvõrgu ehitamist maapiirkondades, sest sellega täidetakse ELi digitaalse tegevuskava ja Eesti Infoühiskonna arengukava eesmärke, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

    Eesti riik on andnud baasvõrgu rajamiseks lubatud riigiabi 2010. aastal Euroopa Komisjoni riigiabiloa põhimõtete alusel. Läbivaks põhimõtteks on, et baasvõrku ehitatakse maapiirkondadesse üldist majandushuvi pakkuva teenusena, ja tingimusel, et piirkonnas puudub eraettevõtjate huvi baasvõrgu rajamiseks kommertsalustel, selgitab majandusministeerium oma vastulauses tänasele Äripäeva artiklile "Miljoneid maksnud kaabliprojekt puntras".
    Teisisõnu, seal, kus turusituatsioon ja potentsiaalne tarbijate arv võimaldab eraettevõtjatel mõistliku investeeringuna baasvõrgu rajamist, ei pea riik sekkuma. Piirkondades, kus tarbijaid vähem, tuleb aga riigil tegutseda ja luua sideoperaatoritele nende teenuse osutamiseks mõistlikud tingimused baasvõrgu väljaehitamiseks. Selle jaoks loodi 2009. aastal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ehk ELASA, mis ühendab Eesti suuremaid telekommunikatsiooniettevõtteid.
    Sihtasutuse tegevuse riiklik toetamine põhineb nõuete täitmisel, mille kohta küsis ministeerium kinnitust ka Euroopa Komisjonilt. Baasvõrgu rajamiseks antud rahaga kaasneb toetuse saajal ehk ELASA liikmetel kohustus pakkuda avalikku teenust ja juurdepääsu kõigile operaatoritele ja huvitatud asutustele võrdsetel alustel. Samas ei tohi toetuse saaja (baasvõrgu rajaja) ise pakkuda teenuseid lõppklientidele – see toimub läbi sideettevõtete.
    Eelmisel aastal, pärast Olav Harjo väiteid Postimehes ja sellele järgnenud laiemast meediakajastust algatas Euroopa Komisjon tänavu veebruaris riigiabi järelkontrolli eesmärgiga tuvastada, kas kõnealune riigiabi oli keelatud. Eesti esitas Komisjonile selgitused, seadusandlikud aktid ning dokumentatsiooni kolme komisjoni valitud projekti kohta. Pärast analüüsi teatas komisjon tänavu septembris, et riigiabi vastab seadusele ning järelkontroll lõpetati.
    Erinevalt Äripäevas väidetust ei ole riigikontroll oma auditis väitnud, et „majandusministeerium peab keelatud riigiabi vältimiseks välja töötama plaani, kuidas kaabel lõpptarbijani viia“. Riigikontrolli analüüsi peamine järeldus on tõesti see, et fikseeritud kaabliga juurdepääsuvõrkude olukord ei ole nii hea, kui võiks ning et riik peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama. Seost fikseeritud juurdepääsuvõrkude vähesuse ja keelatud riigiabi vahel riigikontrolli audit ei kajasta.
    Olav Harjo väide Äripäevas, nagu ühendataks baasvõrguga ainult mobiiliside operaatorite maste ning see on keelatud riigiabi, ei vasta tegelikkusele. Baasvõrguga ühendatakse kõik selle rajamise piirkonnas tegutsevate huvitatud sideettevõtete sidesõlmed. Sidesõlmest edasi kulgeb juurdepääsuvõrk, milleks võib olla nii optiline kui vaskkaabel või mobiilsidevõrk, raadiolink jne. Euroopa Liit lubab ka raadiolahendusi (mobiilset internetti) alternatiivina fikseeritud juurdepääsuvõrkudele, seega pole ka siin mingit vastuolu riigiabi reeglitega.
    Majandusministeeriumi juurdepääsuvõrkude analüüs on valmis ning ootab valitsuses arutamist. Siis tuleb kõne alla ka juurdepääsuvõrkude rajamise hind. Lisaks on ka riigikogus menetluses kaks seaduseelnõu, mille eesmärk on vähendada fikseeritud lairibavõrkude rajamise kulusid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.